Mida muudab vähihaige lapse pilt?

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

Kes poleks näinud perealbumeid või tänapäeval pigem Facebooki kaustu rõõmsalt ringi tuterdavatest lastest. Aga miks peaks keegi tegema pilte rasket haigust põdevatest mudilastest?

850649675_13b00159b3_o

Saksa fotograaf Marina Proksch-Park otsustas selfie või toidupiltide asemel jäädvustada just vähihaigeid lapsi, sest nemadki on ühiskonna täieväärtuslikud liikmed, keda ei ole tarvis varjata või häbeneda, nagu praegu sageli arvatakse.

Nende piltide http://www.thelocal.de/galleries/lifestyle/german-photo-project-captures-children-with-cancer/ kaudu üritas fotograaf maailmale näidata, et vähihaiged lapsed on täiesti loomulik osa ühiskonnast. Neid ei ole tarvis peljata. Nad ei ole tabu, ka vähihaiged lapsed mängivad ja tunnevad elust rõõmu ja ootavad teiste heakskiitu oma tegevustele.

Vähihaigete laste elu jäädvustamine aitab ühiskonnale meelde tuletada, et see haigus võib tabada igas vanuses inimesi ning selle tõttu ei tohiks loobuda igapäevastest rõõmudest. Haigus ei defineeri inimest. Kas ikka on mõtet peljata, kui tegelikult saab muuta maailma pelgalt aktsepteerimise kaudu paremaks?

 

 


Toimetaja: Triin Ärm

Sõbrad ütlevad, et muutun närviliseks, kui ei pääse poole tunni jooksul internetti ega leia aega vähemalt üheks kohvipausiks päevas. Eks see vist nii ongi. Mulle meeldib teha tööd aktiivsete ja inspireerivate inimestega, et koos edasi liikuda ja üksteist arendada. Loodan, et nii eesti keele kui ajakirjanduse õpingud Tartu Ülikoolis aitavad mul elus paremini hakkama saada ja suhelda inimestega, kellega puutun kokku näiteks Tartus TEDx konverentsi korraldades. Hingelt olen võib-olla veidi lillelaps, kes tahab lõpuks suureks kasvada, aga jääb kohati oma naiivse idealismi lõksu. Aga küll elu mind õpetab!