Juhi raamatukogu: “Miks peaksid just sina meid juhtima?”

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja
Paindumatult materiaalsele kasule orienteeritud ärimudelid ja jäik korporatiivne hierarhia ei sobi enam kaasaja organisatsiooni vajadustega, leiavad raamatu autorid Rob Goffee ja Gareth Jones. Vastupidi, uue ajastu juht peab olema vähem ideaalne, kasumist pimestatud masin, ja rohkem äratuntavate heade ning vigadega suhtlemisaldis inimene. Sellistele järeldustele tulemiseks kogusid konsultantidena töötanud mehed taustainfot tippjuhtidelt ja suurfirmadest üle terve maailma. Ülevaate teeb ANDREI LIIMETS.

Kolm õppetundi raamatust

Juhtimine on suhe, mitte ühepoolne tegevus

Juhtimine on esiteks situatsiooniline, teiseks mittehierarhiline ja kolmandaks suhtepõhine. Situatsioonilisus eeldab kohandumist ja painduvust, teadlikkust ja analüüsivõimet, millises inimkoosluses ja milliste huvide nimel parajasti tegutsetakse. Mittehierarhilisus tähendab, et formaalsed juhitavad omavad edukas juhtimisprotsessis täpselt sama suurt tähtsust kui formaalne juht ise. Edukates ettevõtetes arendatakse juhtimist igal tasandil. Ka organisatsiooni pealtnäha kõige väiksem mutter võib ühel hetkel olla vastakuti olukorraga, kus temal on vaja võtta vastutus ja toimida iseseisvalt. Võib küll tunduda, et tegevjuhid riisuvad kogu koore – ja sageli ehk seda teevadki – kuid miski pole tõest kaugemal, kui kogu väärtusloome kandmine nende kontosse. Viimaks, suhtepõhisus tähendab seda, et lõpuks otsustavad paljus isiklikud suhted. Ei pea kõigiga sõber olema, kuid vaja on positiivset autoriteeti. Häid juhte austatakse ka siis, kui nendega nõus ei olda. Eeskujuks on autorid toonud Londoni linnapea Ken Livingstone, keda tänu ühistranspordi edukale populariseerimisele saatis meeletu populaarsus. Nii tunnetasid ka need, kes omasid linnapeast erinevaid vaateid, teda ühena rahvast, iseenda seast.

Juht peab olema autentne

Möödas on näotust tööjõust oma otsustega üle sõitvate „eksimatute“ juhtide aeg. Tänapäevane juht peab näitama oma juhitavatele, kes ta tegelikult on. See tähendab, et ameerikaliku keep-smiling ja fake-it-till-you-make-it mentaliteedi asemel tuleb leida endast pärisosa, mida ka teistele näidata. Juhitavatel peab olema, millega samastuda, mida mõista. Üksnes tugevaid külgi ja mitte ühtki enda kitsaskohta esitlev juht muutub kaugeks ja võõraks. See ei tähenda sugugi, nagu peaks juht ennast justkui alasti võtma. Ta peab lihtsalt iseenda omadustega hästi kursis olema ja tunnetama, mida endast väljapoole näidata. See aga peab olema autentne ja päriselt temale omane, sest inimesed tunnevad vähemalt pikemas perspektiivis ära ette tõmmatud maskid. Vähestele meeldivad aga rollitäitjad ja bürokraadid. Et iseendaks jääda, peab juht omama selgeid väärtusi, mille põhjal orienteeruda. Teine hea nõuanne on hoida alati sidet sellega, kust inimene tuleb. Väärtused ja päritolu loovad identiteeti, mis mõjub omakorda autentselt.

Juht peab olema painduv

Kontekst määrab kõike. Juht peab konteksti tajuma ja sellele vastavalt opereerima. Head juhid küll vaidlustavad norme, aga mitte kunagi liiga hoogsalt ja kõiki korraga. Tuleb leida rütm: vaadelda toimuvat, seda mõista, ümber kohanduda. Vastupidi levinud arusaamale, et juht peab kogu aeg vaatama tulevikku, tuleb tal pöörata pilk ka minevikku, õppida vigadest ja näiteks organisatsioonis/kultuuris seni settinud informatsioonist. Juht peab esialgu justkui kohanema ettevõtte arhitektuuriga, et mitte võõrandada teisi organisatsiooni liikmeid. Mittejuhist eristab juhti aga see, et lisaks kontekstis opereerimisele võtab juht ka initsiatiivi jõudumööda seda täiendada ja nihutada.

Kellele ja milleks soovitaksin?

Algajatele juhtidele, kes on raskustes leidmaks vastust, milline juht olla. Ja ülemõtlemiseks neile, kelle meelest firma finantsaruandest pühamat lugemist pole. Tegu on suhteliselt kerge ja ülevaatliku lektüüriga, mis ei kurna väga keerukate konstruktidega ja kordab pigem üle oma põhilisi, eespoolgi välja toodud mõtteid. Ometi leiab siit rohkelt sümpaatseid näiteid tuntud juhtide tegutsemispraktikast.

Hinne

3/5 – mind pani hämmastama, kui paljud tervele mõistusele justkui iseeneslikud arusaamad mõjuvad juhtimismaailmas äsjaavastatud epohhiloovate tõdedena. Kirjastiil on siiski optimistlik ja sümpaatne.

Tsitaat raamatust

“Kuid milline on see eesmärk, kas järjest kasvav majanduslik kasum? Kogu maailma ära toitmine? Haigete laste terveks ravimine? Või konkurendi hävitamine? Juhil tuleb valida. Ja siin on tegemist oma põhiolemuselt eetilise valikuga. See ei ole küsimus, millest saaks kõrvale hiilida ebamäärase juhtimisjutu abil.”

Osta või laenutada?

Laenutada. Vaatamata üsna ladusale (ehkki tõlkes kohati ka masinlikku sõnastusse kalduvale) lugemiskogemusele, on siin vähe sellist infot, mille pärast korduvalt faktide üle kontrollmiseks raamaturiiuli juurde põigata.