Juhi raamatukogu: “What I Wish I Knew When I Was 20”

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja
Paar aastat tagasi lugesin Tina Seeligi raamatut “Things I wish I knew when I was 20”. Kuigi sellest on juba tükk aega möödunud, sain sealt siiski mõned olulised ideed, mida endale oma tegevuses aeg-ajalt meelde tuletan.

Kolm õppetundi raamatust

Ära oota, et keegi ütleks, et oled järgmiseks “leveliks” valmis.

Inimesed arvavad sageli, et teiste määratud positsioonil on kuidagi suurem väärtus – keegi on märganud tema suurt tööd! Samas võivad olla just ülevalt poolt tulnud ametikõrgendused ja ettepanekud juhuse küsimused – silma ei pruugi jääda oskused ja võimed, vaid südikus ja suhtlemisoskus. Ise võimalusi endale nõudes või luues, kaasneb sellega palju suurem vastutus, ja ka suurem teadlikkus oma vastutustest, kui pelgalt mõnd pakkumist vastu võttes. See näitab kindlust oma oskustes ja võimetes, usku eesmärki ja enamasti tehakse selliseid asju südame ja kirega. Soov millegi tegemiseks tuleb igaühest endast – nii peaks ka mõistmine, et võimalus oma unistusi teoks teha on igaühe endi kätes.

Näe võimalusi seal, kus teised enam isegi probleeme ei näe.

Raamatus oli selle kohta väga huvitav näide, kus meditsilist tehnikat tootvad insnerid käisid mitu kuud ühes haiglas pidevalt meditsiinitöötajatel kaasas. Nad avastasid, et ühe väga lihtsa komplikatsiooni tõttu tehti patsientidele alati operatsioon, mis oli suur risk nende tervisele. Eelmainitud insenerid uurisid töötajatelt selle kohta ja töötasid välja vahendi, millega seda probleemi kergelt lahendada – esialgu ei olnud vastuvõtt just soe – välja kujunenud harjumuste muutmine, eriti meditsiinis, ei olnud just väga soositav. Nüüdseks on loomulikult juba selge, et lihtne protseduur on mõistlikum kui operatsioon.

Noored tunnevad end mõnda organisatsiooni minnes tihtipeale halvasti, kuna uude kohta tööle minnes ei tea nad “kuidas asjad käivad”. Samas võib selle just tugevusena välja tuua – läbi värske pilgu võib tuvastada mitmeid probleeme ja leida uudseid lahendusi. Tõenäoliselt lükatakse palju uudseid ideid tagasi ja kindlasti ei tohi alahinnata kogemuste olulisust. Samas on just noortel midagi, mida enamustel ei ole – vabadus eelarvamustest.

Kui sa ei koge kunagi läbikukkumisi, siis ei riski sa piisavalt.

Ja nii ongi. Kui on keegi, kes kunagi läbi ei kuku, ei kompa ta kunagi oma piire, ei võta vastu väljakutseid – piisavalt julgete väljakutsete vastu võtmisel ei saa kellegi edukus olla 100%. Ja kui on, siis ta kas valetab endale või laseb suure osa oma võimekusest raisku – ei arene ja ei kasva. Seda on öelnud nii selle raamatu autor, Steve Jobs kui paljud teised, kes on oma elus midagi olulist korda saatnud.

Kelle või mille jaoks soovitaksin?

Kõigile, kes soovivad oma elu juhtimise enda kätte võtta ja kellel võib vahel tekkida tunne, et võtavad liiga palju vastutust ja on liiga julged. Või neile, kes usuvad, et ühel viiekümne aastasel neuroloogil, kes on väga edukas ettevõtja, võiks olla neile midagi õpetada.

Hinne

5/5 – üks vähestest raamatutest, millest saadud tarkuseterasid jälgin igapäevaselt.

Tsitaadid ja lühikesed kommentaarid

We all receive explicit and implicit messages about the roles we’re expected to play. A couple of years ago a colleague of mine, a mechanical engineering professor, told me a remarkable story. She has several women friends from her university who are also engineers in different disciplines. They often come over to her house for dinner and socializing. Her young son was usually around, watching and listening to their conversations. As he got older and proved to be good at math and science someone said to him, “Gee, you should consider studying engineering.” He twisted his face and said, “Absolutely not, engineering is for girls.”

Tundub naljakas? Samas tunduvad paljud minu naissoost tuttavad kahjuks arvavat, et nende karjäärivõimalused on piiratud selle tõttu, et nad on naised. Tegelikult on selline tunne aga sama põhejendatud nagu siin välja toodud poisi mõttekäik. Lõppude-lõpuks seab endale piirid ikkagi igaüks ise ja kui naine olemine takistab kellelgi kuhugi jõudmist ei ole süüdlane mitte ühiskond vaid tema ise.

Osta või laenutada?

Rakendasin päris mitut asja sealt raamatust koheselt ka oma elus, seega ei olnud selle raamatu olemasolu minu raamaturiiulis otseselt vajalik, samas nüüd mõtlen küll, et sooviks mõndu asju veelkord üle vaadata.

Liise Valma

Meeli Mullari

Olen geenitehnoloogia tudeng, Noorte Liidrite tegevjuht ja väitleja, töötan LOTE dekanaadis. Minu isiklik missioon on muuta maailma paremaks, leides pidevalt võimalusi mõjutamaks ümbritsevat keskkonda. Ma ei suudaks kunagi olla kõrvaltvaataja otsustusprotsessides, võtan väga isiklikult seda, mis maailmas toimub.