Kõige keerukam inimene, keda juhil juhtida tuleb, on ta ise ehk esimene päev GLSil

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

Mul avanes suurepärane võimalust külastada äärmiselt huvitavat konverentsi The Global Leadership Summit (GLS), mis jõuab video vahendusel uute põnevate juhtimisideedega 90sse riiki üle kogu maailma. Kahe päeva jooksul astusid üles mitmed maailmakuulsad mõtlejad, kes oma tegevuse ja juhtimisvõimega on aidanud muuta maailma paremaks.

Järgnevalt tutvustan seekordseid esinejaid ning nende kõige põnevamaid ja kasulikumaid juhtimisteemalisi näpunäiteid veidi lähemalt. Jim Collinsi mõtteid, mis väärivad kajastamist eraldi artiklina, saab juba õige pea lugeda meie portaalist.

Bill Hybels: kuuenädalased sprindid

Konverentsi avakõnelejaks oli GLS`i ellukutsuja, vanempastor Bill Hybels. Esimese asjana rõhutas ta heade ideede külvamise olulisust: mida rohkem ja erinevamaid ideid külvata, seda suurem on tõenäosus, et sellest midagi suurt ja võimast sirgub, kuna tema arvates läheb kuni 75% külvatust kadudeks. Veel tõi ta välja, et juhi peamiseks ülesandeks on teiste inspireerimine paremaks, jäädes uudishimulikuks, julgeks ja katsetavaks – ei tohi olla lõplikult rahul sellega, mis juba saavutatud on.

Teise mõttena, mis minu jaoks oli üks kogu konverentsi kasulikumaid, oli Hybelsi 6×6 kaartide abil prioriteetide seadmine. Asja olemus on üsna lihtne – kirjuta enda jaoks üles 6 asja või tegevust, mida sa tahaksid järgneva 6 nädala jooksul saavutada (lisaks oma tavapärastele töö- ja kooliülesannetele). Nii on võimalik enda jaoks seada prioriteete, mis moodustaksid sisuliselt kuuenädalased sprindid mingi eesmärgi saavutamisel. Paljud juhid ei teadvusta endale, et kõige keerukam inimene, keda tal juhtida tuleb, on tegelikult tema ise. Juht peab juhtima oma energiat ning andma seda edasi ka teistele.

Lõpetuseks pani Hybels kõigile juhtidele südamele, et juhtimine on erakordne eesõigus, mida tuleb nautida iga päev.

William Ury: oskused edukateks läbirääkimisteks

Läbirääkimiste spetsialist William Ury pidas äärmiselt kasuliku ja mitmeid näpunäiteid sisaldava kõne erinevate konfliktide lahendamisest. Läbirääkimiste puhul on kõige olulisemaks teguriks inimene ise, kes reageerib järelemõtlematult ehk tihtilugu ärritunult ja vihaselt, takistades konflikti lahendamist. Parimaks lahenduseks on „minna rõdule“ ja vaadata asju laiemast perspektiivist. Sattudes mõne konflikti keskele, tekib meil esimese asjana vastupandamatu soov sellele reageerida – ütelda mõni vihane väljend või näidata muul moel üles oma rahulolematust. Nähes asju laiemalt ja omades võimet mitte (üle)reageerida, on võimalik luua edukas alus läbirääkimisteks.

Läbirääkimistel aitab parima tulemuse saavutada oskus eristada inimesi ja probleeme – ole pehme inimeste vastu, kuid karm probleemide suhtes. Tuleb lugupidavalt kuulata ja osata end panna teise kingadesse, mis aitab liigsete emotsioonideta mõista nii inimest kui ka probleemi ennast. Veel on läbirääkimiste juures oluline luua palju võimalusi – kaaludes hoolikalt läbi kõik variandid ning loobudes jäigast joonest, on võimalik lõpuks jõuda mõlemat osapoolt rahuldava lahenduseni. Oma ettekande lõpetas ta väärtusliku mõttega: „Muutes vaenlased oma sõpradeks, hävitad Sa ka oma vaenlased“.

Craig Groeschel: lugupidamine ja austus ehk põlvkondadevahelisest koostööst

Üks GLSi rajajatest, Craig Groeschel, pidas kahtlemata konverentsi esimese päeva kõige humoorikama kõne, milles ta rääkis nooremast ja vanemast põlvkonnast ning nende omavahelisest koostööst. Vanemale põlvkonnale soovitas ta mitte halvustada ega mõista kohut nooremate üle – pigem tuleb neisse uskuda ja süstida positiivsust. Samuti on oluline delegeerida autoriteeti, mitte ülesandeid ehk anda võimalus ise teha, kuna muidu toodetakse üksnes järgijaid.

Nooremale põlvkonnale soovitas Groeschel hoolikalt õppida neilt, kes on käinud sama teed enne neid. Siin rõhutas ta vanema põlvkonna olulisust mentorluse võimaluse loomisel, mis aitaks noorematel oma eeskuju järgi õppida. Noored kipuvad tema sõnul ennast ülehindama lühikeses perspektiivis ning alahindama pikas perspektiivis ehk kiiresti antakse alla olukordades, kus kõik pole alguses hästi minemas. Samuti pani ta noortele südamele teenida välja lugupidamine vanema põlvkonna poolt, näidates üles austust nende vastu, kes on Sinusse panustanud.

Groeschel`i lõpumõte oli jällegi väga mõtlemapanev: „Noored ei taha raha, vaid muutust maailmas“.


2 kommentaari

  1. Karin ütleb:

    Martin, tunnustan eriliselt hea ülevaate eest! Paremini oleks olnud raske kirjutada :). Loodetavasti on Sul suurepäraseid võimalusi kõike praktiseerida, selles soovin Sulle edu!

  2. Martin Naggel ütleb:

    Ma väga tänan! Loodetavasti on sellest ülevaatest kasu mõtete värskendamise ja uute ideede näol nii konverentsi külastajatel kui ka kõigil teistel meie portaali lugejatel. 🙂