Kristjan Õunamägi: „Meil polnud õrna aimugi, kuidas seda kõike teha.“

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

FOTO: erakoguAutor: Kristjan Õunamägi
Toimetaja: Kaisa Hansen

Jätkusuutliku ettevõtluse indeksi kuldtaseme saavutanud OÜ Loodusvägi on oma tooteportfelli mõne aastaga neljalt tootelt 100-ni kasvatanud. Ettevõte pakub konkurentsi ka Soome, Rootsi, Taani, Belgia ja Ühendkuningriigi turgudel ning soovib kujuneda arvestatavaks puhta toidu tootjaks Euroopas. Kuna OÜ Loodusvägi kasvas välja Kristjani koduköögist, võib ta kinnitada, et kindla soovi ja motiivide korral saab ettevõtet sisuliselt ka nullist alustada.

Õiged ja valed valikud

Koolis õpetatakse meile ikka, et eksisteerivad õiged ja valed valikud ning see on noore inimese jaoks parajaks stressiallikaks. Hiljem mõistad, et õigeid ja valesid valikuid pole olemas. Tähtis on lihtsalt midagi valida ja seda hästi teha. Kuigi õppisin ülikooli ajal logistikat, inspireeris ja huvitas mind alati psühholoogia. Nii sattusingi paralleelselt logistikaga õppima holistilist regressiooniteraapiat. Õpingute ajal sain reaalse kogemuse, kuidas minu enda alateadvus, hirmud, mõttemustrid ja ellusuhtumine mu käitumist ja elu mõjutavad. Valikuvabadusest ja teadlike eesmärkide seadmisest sai minu elu oluline osa. Hirmudeta elamine, kus motiveerivaks teguriks on inspiratsioon ning püüd ajalise ja finantsilise vabaduse poole, oli miski, mis sisemiselt enim kutsus ja kõnetas.

Hiljem mõistad, et õigeid ja valesid valikuid pole olemas.

Kuna sattusin õpingute ajal lugema ka ettevõtlusega seotud raamatuid, kus eeskujudeks olid teada-tuntud Richard Brandson, Steve Jobs ja Robert Kiyosaki, siis ülikooliaja lõpuks oli minu jaoks selge, et soovin tegeleda ettevõtlusega.

Motiivid ettevõtlusega tegelemiseks ning võime olla „rumal”

Õige pea pärast selgusmomenti kohtusin tööalaselt oma kunagise koolikaaslase Ahto Vegmanniga, kes oli samuti lõpetanud logistika eriala ja töötas sarnaselt minuga ka sellealasel palgatööl. Koolipäevil me üksteist lähemalt ei tundnud, sest Ahto oli minust paar aastat vanem. Tööalasel kohtumisel ilmnes, et unistused hirmudeta elamisest ning positiivse muutuse loomisest elasid ka temas ning meie sõprus sai alguse.

Mäletan, et istusime ükspäev maha ja küsisime endilt, mis meid ettevõtlusega tegelema ajendaks? Mida me enda ellu soovime? Mida taotleme? Kirjutasime paberile TERVIS (hea vaimne ja füüsiline tervis), VABADUS (elada hirmudeta ja soov ajalise vabaduse järele), KÜLLUS (püüdlus finantsilise vabaduse ja küllusliku elustiili poole), ARMASTUS (kogeda nii andmise kui ka saamise näol). Lisaks meeldis meile mõte millestki patriootlikust.

Pärast kirjapandut alustas Ahto tervislikust toidust rääkimist ja ütles, et see võiks olla suund, mida arendada. Minus oli värskelt koolis õpitust kinnistunud uskumus, et kui lubada endal olla “rumal” (ehk õppimisvõimeline) ja pühendunult tegutseda, siis on kõik võimalik.

Meil ei olnud õrna aimugi – alustasime lihtsalt reaalsete tegude tegemist.

Sellest hetkest (sisuliselt nullist) saigi asutatud OÜ LOODUSVÄGI, mille visioon oli arendada ja toota mahetooteid ning neid eksportida. Kuidas tehniliselt seda kõike teha? Meil ei olnud õrna aimugi – alustasime lihtsalt reaalsete tegude tegemist.  Stardikapital, milleks oli 40 000 krooni, sai kokku isiklikest säästudest ja oma sugulaste/vanemate käest võetud võlgadest. Umbes kolme kuu pärast sattusime Tallinna Raekoja platsi jõuluturule, kus koostöös toitumisnõustaja Lüüne Karuga (kes oli ka ettevõtte esimene partner) sai loodud meie esimene toode, “Mahe metsmustika-mustsõstra glögi”.

Jõuluturult välja kasvamine ning koostööpartnerite leidmine

Täna võib öelda, et Loodusvägi ongi sealtsamast jõuluturult välja kasvanud ettevõtteks, mille portfellis on üle 70 mahetoote, mida eksporditakse viide erinevasse riiki ning mille käive ületab 2016. aastal 1 miljoni euro piiri. Enne eksportimist ja jaekaubandusse sisenemist tegutsesime siiski kolm aastat vaid Raekoja platsi jõuluturul. Selle aja jooksul leidsime lõpuks võimaluse toota glögi koostöös Eesti Maaülikooli ja Polli Aiandusuuringute keskusega. Mõistsime, et vajame partnereid. Aastal 2013 liitus meiega ka kolmas partner, Kristo Tuurmann. Viimased 2 aastat oleme tegelenud kolmekesi ning Loodusväe tegemised on oluliselt tuure juurde saanud.

Kui läksime aastal 2009 Rimi või mõne muu supermarketi jutule, et näete, meil on selline mahe glögi jõuludeks müüki pakkuda, siis vaadati meid suurte silmadega ja pikemat juttu ei tehtud. Täna, 2016. aastal, on aga jaekaubanduses pea igal letil märgata rohelise ökomärgisega tooteid ja poed ootavaid meilt pidevalt uusi mahetooteid. Jaekaubandus suurendab igal aastal märkimisväärselt nii tervise- kui ka mahetoodete valikut.

Skandinaavia maad on terviseteadliku käitumise poolest Eestist umbes viis aastat ees.

Erinevatest uuringutest ilmneb, et Skandinaavia maad on terviseteadliku käitumise poolest Eestist umbes viis aastat ees. Eesrindlikul kohal on Taani, kus 11% elanikkonnast eelistab mahetoitu, sest riiklikult on tehtud head teavitustööd. Eestis jääb see number 2-3% vahele. See on ka täiesti mõistetav, sest meieni pole lihtsalt veel piisavalt infot jõudnud.

Kasuminumber vs tervis, keskkond ja sotsiaalne heaolu

Tööstuslik toidutootmine oma turumajanduslike mõjutustega sai alguse 50-ndate lõpus. Sel ajal alustati aktiivselt kunstlike väetiste kasutamist ning toidukäitlemisel erinevate kemikaalide lisamist. Nendest said erinevad E-ained. E-ainete eesmärk on aidata toidul kauem säilida (see tingib soodsamad tootmis- ja logistikakulud), parem välja näha ning maitseid tugevdada. Kuigi saksa filosoof Rudolf Steiner rääkis sellistest arengutest juba 100 aastat tagasi, teadvustab toidumaailm alles täna, et osad E-ained võivad põhjustada vähki, allergiaid ja muid haigusi. Mahetootmises on kunstväetiste kasutamine ja E-ainete lisamine keelatud ning seda kontrollib rangelt veterinaar- ja toiduohutuseamet.

A. Einstein on öelnud: “Kui mesilased peaksid meie planeedilt kaduma, jääks inimestel elada vaid 4 aastat”.

Lisaks ennustasid nii R. Steiner kui ka A. Einstein keskkonnaprobleemi mesilaste ja kimalaste suremuse näol, mida me hetkel kõikjal maailmas näeme. Täna on teada, et üheks oluliseks mesilaste suremuse põhjuseks on pestitsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses. Suremus on suurenenud üle maailma 30-40 % ja Eesti Mesinike Liidu andmetel on sama toimunud ka meie kodumaal. See aga pole enam probleem, millest saaks mööda vaadata. Ilma oluliste tolmeldajateta kaoks ka oluline osa meie toidulauast. A. Einstein on öelnud: “Kui mesilased peaksid meie planeedilt kaduma, jääks inimestel elada vaid 4 aastat”.

Igal ostujuhil, kes meie suurkettide teenistuses töötab, võiks lisaks kasuminumbri jälgimisele olla võimalus ja teadmine jälgida sisseostetava toote mõju ka inimese tervisele. Julgen väita, et täna selline vaatenurk puudub peaaegu täielikult. Rõõm oleks tunnistada sellist muutust, kus tunnen, et jaepood on oma valikus mõelnud minu tervise, keskkonna ja sotsiaalse heaolu peale.

Vastutustundlik ettevõtlus kui turumajanduse edasiarenenud vorm

Täna on vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse kontseptsiooni eestvedajaks Eestis VEF ehk Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum.

Minu jaoks rahuldab vastutustundlik ettevõtlus nõudluse viisil, mis arvestab sotsiaalsete, keskkonna- ja terviseaspektidega, otsides samal ajal majanduslikult optimaalseid lahendusi.

Minu jaoks on vastutustundlik ja jätkusuutlik ettevõtlus turumajanduse edasiarenenud terviklik ja hooliv mõtteviis. Täna teame turumajandusest seda, et turu loob nõudlus. Nõudlus on seotud tihtipeale mõne probleemiga, kus fookus on probleemi enda lahendamisel, aga mitte lahendamise käigus tekkival laiemal mõjul. Minu jaoks rahuldab vastutustundlik ettevõtlus nõudluse viisil, mis arvestab sotsiaalsete, keskkonna- ja terviseaspektidega, otsides samal ajal majanduslikult optimaalseid lahendusi.  Oluline on ka inimeste ja keskkonna heaolu, mida ei saavutata kõrgema hinna, vaid teadlikkuse tõstmisega.

Eesti kui IT-riigist „mahemaa”

Viimasel ajal on juttu olnud ideest, et Eesti võiks maailmas tuntust koguda „mahemaa” nime all.

Loodusvägi näeb ühe võimaliku lahendusena Arengufondi idee võitja Organic Estonia visiooni: „Mahe-Eesti toob inimesi tagasi looduse, puhta toidu ja traditsiooniliste väärtuste juurde. Elurikka, puhta ja toimiva keskkonnaga kooskõlaline, vastutustundlik ja hooliv majandustegevus loob aluse kestlikkusele, tagades rahvale nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse heaolu ning kultuurilise arengu”. Eesti võiks kujuneda kogu maailmale kestliku ning tasakaalustatud arenemise eeskujuks.

Lisaks hetkel aktuaalsete keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamisele, näen, et see võib Euroopa kultuuriruumis Eestile olulist kasu tuua. Seda just potentsiaalse turismi soodustamise, ekspordibarjääride vähendamise ja üleüldise maine tõstmise näol. Sarnase idee on välja käinud ka Taani , Läti ja Venemaa.

Ükskõik kui palju me end harime, ei suuda miski meid lõpuni eluks või ettevõtluseks ette valmistada.

Olen veendunud, et tehnoloogia ja IT-teaduste ning teiselt poolt loomuliku elukeskkonna ja naturaalsuse väärtustamine, on hetkel maailma olulisemateks arengusuundadeks. Meil on suurepärane võimalus nendes valdkondades uhkuse ja väärikusega kaasa rääkida ning eeskujuks olla.

Just do it!

Minu soovitus alustavatele ettevõtjatele ei ole midagi originaalset või uudset. See on nii Richard Brandsoni kui ka Nike põhiline reklaamlause “Just do it!“. Usun reaalsetesse tegudesse ja kogemustesse. Seetõttu soovitan kõigil alustavatel ettevõtjatel lihtsalt teha esimene füüsiline samm. Kui pühendumine mingi teo elluviimisse on inimese sisemuses sündinud, siis kõik muu vajalik teadmiste, oskuste ja ressursside näol ilmneb varem või hiljem. Ükskõik kui palju me end harime, ei suuda miski meid lõpuni eluks või ettevõtluseks ette valmistada. Varem või hiljem peame oma hirmudega silmitsi seisma ja need ületama. Miks mitte teha seda juba täna?