Lihtne ja töötav moodus eesmärkide seadmiseks

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

The word Smart in magazine letters on a notice board

Autor: Astrid Mägi
Toimetaja: Kertu-Liisu Ert

Tihti jäävad (uueks aastaks) hoo ja innuga seatud eesmärgid täitmata sellepärast, et lubadus on ebamäärane ja vahel isegi tarbetu või ebaoluline. Milleks täita lubadust, mis mulle tegelikult korda ei lähegi? Vahel aga tõesti tahaks midagi saavutada, kuid ikka kipub asi nurjuma. Kuidas siis teha nii, et lubadus sunniks end ise täitma ja aitaks edusamme kontrollida?

Hea võimalus eesmärkide seadmiseks on vana hea SMART-mudel. See on hämmastavalt lihtne ja kiire ning kui tahtejõudu jätkub, saavad SMARTiga püstitatud eesmärgid täidetud palju tõenöolisemalt kui niisama õhku visatud soovid. See on kasulik ka muul ajal kui jaanuari esimesel päeval.

Mis SMART täpsemalt on?

SMART on lühend, mille iga tähe taga on märksõna, mis aitab seada sellist eesmärki, mis on selgesti arusaadav ja mõõdetav.

S = „specific“. Eesmärk peab olema võimalikult täpselt sõnastatud, üheselt arusaadav, eriti, kui see on püstitatud grupile. Samas kipume me ka iseendale mööndusi tegema, kui pole täpselt sõnastanud, mida endalt ootame. Tasub küsida: „Kes on asjaga seotud? Mida tahan saavutada? Millal?“. Vahel ka „Kus?“ ja kindlasti võiks enda jaoks läbi mõelda „Miks?”. Näiteks tavapärase „ajan end vormi“ asemel töötab paremini spetsiifiline „teen kolm korda nädalas jõusaalis tund aega trenni, et rasvaprotsenti vähendada“, sest sellest on natukenegi raskem kõrvale viilida. Miski torgib, sest tead kindlalt, mis tegemata jäi. Samuti on selge sihi silme ees hoidmine motiveeriv.

M = „measurable“. Eesmärk peab olema mingil viisil mõõdetav. Olgu selleks siis läbi loetud raamatute arv, kaotatud kilod või lihtsalt fakt, kas midagi on ära tehtud või mitte. Kas käisin kolm korda nädalas trennis? Kas tegin seda tund aega? Kas rasvaprotsent vähenes? Kui palju?

A = „achievable“. Pole mõtet seada eesmärki, mille saavutamine on ilmvõimatu. Lõpuks jääb alles vaid kibe pettumus. Suurelt tasub unistada küll, aga üleöö miljonäriks ei saa. Mõtle läbi, mis ressursid sul on ja kui palju neid kasutada saad. Sea endale realistlik väljakutse.

R = „relevant“. Eesmärk peab sobima sinu üldisesse minapilti ja kohustuste juurde. Kas sul on tegelikult ka vaja seda saavutada?

T = „time-bound“. Mis ajaks peab eesmärk saavutatud olema? Suuremaid eesmärke aitavad täita ka vahetähtajad. Kui avan aasta pärast kohviku, siis mis peab selle jaoks tehtud olema kuu, kahe või kuue pärast?

Millised on meie targad uusaastalubadused?

Siin on kuue Juhtimisportaali toimetuse liikme uusaastalubadused. Kas ja kuidas vastavad need SMART-mudelile?

Kertu: Minu soov on ennast veidi rohkem liigutada. Olen seda selle aasta lõpus juba vaikselt tegema hakanud, aga järgmisest aastast alates tahan seda regulaarselt jätkata. Seega on minu järgmise aasta lubadus see, et teen iga päev vähemalt 15 minutit trenni. See on piisavalt vähe, et ma reaalselt viitsiks seda iga päev teha, aga samas piisavalt palju, et üldist vormi hoida.

Liisa: Minu 2016. aasta eesmärk on lugeda läbi vähemalt 50 raamatut, mis ei ole kooli jaoks kohustuslikud. See on paras arv, et mõistlik tempo oleks peal ning jätkuks motivatsiooni aasta lõpuni vastu pidada. Oma lugemisega poole peal (25 raamatut) pean ma olema 26.06.2016.

Kärt: Ma ei anna tavaliselt uusaastalubadusi. Kogemus on näidanud, et minu jaoks see ei toimi. Kui olen virk või laisk, siis olenemata sellest, kas lubasin vana-aastaõhtul midagi või ei. Pealegi on elu muutlik ja võibolla avastan, et lubatu ei ole mingil hetkel enam üldse oluline. Aga tunne, et jätsin midagi tegemata, on ikka. Siiski on mul sellel aastal üks suur eesmärk. Lõpetada ülikool ja saada bakalaureusekraad. Seega. Ma tõotan pühalikult, et ma olen juuni lõpuks läbinud viimased eksamid, kaitsnud bakatöö ja lõpetanud ülikooli!

Astrid: Minu eesmärk on arendada taani keele oskust. Selleks tarbin iga päev vähemalt 30 minutit taanikeelset meediat (filmid, raadio, kirjandus jmt), kusjuures kord nädalas peab teemaks olema teadus. Pooleks aastaks, 30.06.2016, peavad kuulmisel põhinevad (raadio, subtiitriteta filmid) moodustama enam kui poole (kaks tundi) tarbitavast meediast. Loomulikult pean räägitust enamuses ka aru saama sellisel tasandil, et olen suuteline kuuldu ümber jutustama.

Kaisa: Alates 01.01.2016 hakkan pidama isiklikku päevikut, kuhu kirjutan kõik oma eesmärgid selleks aastaks, et saaksin pidevalt jälgida, kui kaugele ma nende saavutamisega olen jõudnud. Igal õhtul kirjutan päevikusse, mida sel päeval oma eesmärkide täideviimise nimel tegin. Samuti seda, mille eest täna tänulik olen. Aasta lõpus annab see hea ülevaate ning võimaluse analüüsida, kas selline meetod aitas mind eesmärkide täideviimisel. Samuti hakkan tegema vahekokkuvõtteid (nt iga 2 kuu tagant), et analüüsida, kas liigun õiges suunas ja mida peaksin täiendama või teisiti tegema. Eesmärk on realistlik ning ka veidi pingutamapanev – st et pean võtma iga päev veidikene aega, et oma tegevusi analüüsida ning kirja panna.

Agnes: 2016.a lubaduseks on avaldada rahvusvahelise levikuga juridiilises teadusajakirjas vähemalt üks artikkel. Selle eesmärgi saavutamine tugevdab teaduslikku arutelu aktuaalsetel juriidilistel teemadel ning tõstab minu teaduslikku autoriteeti. Eesmärgi täitmiseks esitan koostatud artiklid avaldamiseks ajakirjades.

Kas ei tundu need mitte paremini tehtavad kui tavalised „Järgmisel aastal ajan end vormi“, „loen rohkem“ ja „õpin selgeks ühe keele“?