Margus-Tarmo Pihlakas: „Kas sa kala oled saanud?“ ehk mõtisklus joppamise koefitsiendist

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

Autor: Margus-Tarmo Pihlakas
Toimetaja: Astrid Mägi

Talvise Suurjärve jääl kohtab erilisi tegelasi. Paljud neist istuvad, mõned põlvitavad, osad kulgevad kelku lohistades ühest kohast teise. Kui nad laial jääl vähegi kohakuti satuvad, küsivad nad: „Kas sa kala oled saanud?“ Kala on jää peal teo, varustuse ja olukorra mõõt. Võib ju niisamagi augu serval passida, kuid kala saamine näitab, et sul joppas.

Usun, et joppamist ühel alal on võimalik mudelina üle kanda ja üldistada ka igale poole mujale. Nii nagu liigub kalaparv jää all, teeb elu oma muutusi maa peal. Selleks, et ikkagi kala kätte saada, tuleb kiiresti kohaneda, õppida ja targalt sihti seada. Küsite: miks kiiresti? No esiteks sellepärast, et hetkeks, kui sina oled valmis õngitsema, pole võib-olla enam kalaparve või on kalamehed kalad välja püüdnud.

Selleks, et ikkagi kala kätte saada, tuleb kiiresti kohaneda, õppida ja targalt sihti seada.

Aga kuidas seda siis ikkagi teha? Josh Kaufman on võtnud enda missiooniks kiirendatud õppimise leviku üle maailma. Tema sõnul on see üks nn tuleviku võtmepädevustest, mis aitab ühiskonnal järjest kiiremate muutustega valutumalt toime tulla. Kaufman on pannud mudelile pealkirja „Kuidas õppida ära mida iganes 20 tunniga“. Vaatame siis lähemalt seda Kaufmani mudelit, mis aitab meil kiiresti laiendada teadmiste vaipa.

Eesmärgista. Selgita, mida vajad või tahad õppida. Tee seda võimalikult detailselt ja realistlikult. Nt soovin õppida hiina keelt nii palju, et saaksin reisides hakkama. Soovin ukulelel mängida neid kindlaid lugusid.

Rekonstrueeri. Visualiseeri endale lõpptulemus, mida sa siis täpselt teed, millest see koosneb? Selgita välja osaoskused.

Uuri. Pühenda aega teema uurimiseks. Kuidas seda õpitakse? Maksimum viis allikat, otsi mustreid (mis on oluline).

Murra läbi. Eemalda takistused, mis sind segavad, kaasa abilisi, kes sind aitavad, ole endast teadlik. Selgita, mis aitab sul õppida, ole teadlik oma õpistiilist. Pane ennast õpiolukordadesse.

Harjuta. 20 tundi, et tekiks SILD. Paraku ei ole võimalik õppida midagi ära järjestikuse 20 tunniga. Tegemist ei ole ometigi „Matrixi“ küborgitega, kellele andmeid sisestatakse. 20 tundi on mõistlik jagada ära ühte kuusse. See teeb järjestikuse tunni pikkuseks umbes 45 minutit. Sellise harjutamise/kordamisega saame me ära õppida mida iganes.

Barry Farber räägib, kui oluline on kiire keeleõppe puhul „silla“ tekkimine. See on fenomen, kui inimene on äsja hakanud keelt õppima, teab ehk ainult 300 sõna, kuid on juba võimeline suhtlema võõras keeles. See sild on oluline ka mis tahes oskuse puhul. Ükskõik kui logisev ja toores see sild on, viib ta meid üle jõe ja meil tekib järjest selgemalt arusaamine, mida on veel vaja teha, et sild kannaks igas olukorras.

Tegime otsuse minna kalale ja kujutasime ennast rahulolevana, kui püüame esimese kala. Netiotsingust leidsime infot vajaliku inventaari kohta ja kalapoest saime näpunäiteid, kuidas varustus kokku panna.

Kuid nüüd, pärast esimest kassile püütud kala, kuidas saada ikkagi kala, mis passiks ka õhtusöögilauale panna? Siin tuleb meile appi vanameister David Kolb, kes tähtsustab ennekõike tegevuse üle mõlgutamist ja tähelepanekute registreerimist. Pärast aktiivset katsetamist reflekteeri: küsi endalt, mis läks hästi, mis võiks minna paremini, mida üldse ei juhtunud, mis oli üllatav. Siis katsu seda kõike mõtestada, leida põhjuseid toimunule ja uusi lahenduskäike edaspidiseks. Viimaks pane enda otsused jälle uude katsesse.

Nii suureneb joppamise koefitsient ja kui ma järgmine kord küsin, kas sa kala oled saanud, saad vastata: „VAATA!!!“.