Millised eesmärgid muudavad maailma?

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

Tänapäevases orav-rattas-maailmas tekib aeg-ajalt tunne, et kohustusi on nii palju, et raske on neis aduda. Nagu kasvav mets, sirguvad probleemid üksteise kõrval. Kord jääb varju ammu tegemist ootav lõputöö, teine kord unustan nädalaid emale helistada.

Aga tahaks ju ikkagi kõik tehtud saada. Võtan paberi, maalin oma should-do-listi hoolikalt paberile. Ja igaks juhuks lisan kohustused veel todoist.com-i ka, et ülesanded nagu värsked ajalehed hommikul veebikirjakasti potsataks.

„Neid punkte tuleb küll rohkem kui päevas tunde,“ ohkan omaette ja vaatan neid täpikesi, mille olen iga ülesande ette joonistanud. „Mitu neist ka tegelikult tehtud saab?“ vasardab enesehinnangule ohtlik küsimus mu peas nagu äratuskella helin, mis ei taha kuidagi kinni jääda.

Ettevõtja Sten Tamkivi ütleb Memokraadi blogis, et Eesti inimene ei peaks selle pärast muretsema, kui katsed eesmärgi poole liikuda ebaõnnestuvad. Oluline on hoopis suund, mitte see, et kõik ei õnnestu esimesel katsel.

.images (1)

Mis oleks kui me oma rahva ja riigina ka jätaks enda eesmärkidele rohkem hulljulget lõtku sisse? Annaks üksteisele ruumi katsetada ja ebaõnnestuda, peaasi, et suund on see, milles kokku leppisime?

Eesmärk, teatavasti, peab alati olema parasjagu suurem kui elu. Niipalju suurem, et see oleks neile, kes peavad selleni jõudmiseks kõvasti rügama, piisavalt palju parem kui tänane reaalsus.

Ma olen nõus, eesmärk peab aitama selleni jõudmise valu leevendada. Kohalejõudmine peab korvama tehtud pingutused. Tamkivi sõnul ei oska eestlased sõnastada ilusaid, haaravaid ja inspireerivaid eesmärke. Või mis sa arvad? Kuidas jõuda selleni, et sinu hulljulged eesmärgid muudaksid maailma?

Huvi korral loe edasi Memokraadi blogist: http://memokraat.ee/2013/09/mis-oleks-kui/ või jaga teadmisi sõpradega.


Toimetaja: Triin Ärm

Sõbrad ütlevad, et muutun närviliseks, kui ei pääse poole tunni jooksul internetti ega leia aega vähemalt üheks kohvipausiks päevas. Eks see vist nii ongi. Mulle meeldib teha tööd aktiivsete ja inspireerivate inimestega, et koos edasi liikuda ja üksteist arendada. Loodan, et nii eesti keele kui ajakirjanduse õpingud Tartu Ülikoolis aitavad mul elus paremini hakkama saada ja suhelda inimestega, kellega puutun kokku näiteks Tartus TEDx konverentsi korraldades. Hingelt olen võib-olla veidi lillelaps, kes tahab lõpuks suureks kasvada, aga jääb kohati oma naiivse idealismi lõksu. Aga küll elu mind õpetab!