Noored Liidrid: Oma elu- ja karjäärirööpad tuleb ise seada

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

Koolitaja

Juulikuus võtsid Noored Liidrid väikese puhkuse, et teha kokkuvõtteid möödunud aasta kulminatsiooniks olnud Juhtimiskoolist ja plaane uueks hooajaks. Selle alguseks polegi midagi sobivamat, kui lugu Juhtimiskoolist, mis kirjutatud Postimehe koolituslisa tarbeks. Lehte saab lugeda siit.

Oma elu- ja karjäärirööpad tuleb ise seada

Kujutagem ette järgmist pilti. Lavale astub Juht. Varastes neljakümnendates, säravalt enesekindla olekuga ja viisakalt riietatud. Ja muidugi meesterahvas. Ta naeratab enesekindlalt ning asub seejärel oma koolituse käigus vastama kõigile tekkida võivatele küsimustele. Kuidas saada rikkaks? Loomulikult ta teab. Kuidas olla õnnelik? Küsige midagi raskemat! Kuidas muuta Eesti kõige ägedamaks riigiks maailmas? Slaidi peal on retsept, proovige ainult ja head isu! Kuulajad on rahul ning alates järgmisest päevast on kõik rikkamad ja õnnelikumad.

Kõlab usutavalt? Tõenäoliselt mitte Vaevalt. Ometi on ühiskonnas endiselt kinnistunud masinlik arusaam Juhist kui kellestki, kes teab vastuseid, oskab käituda ja juhatada ning määrab teda ümbritseva maailma käekäiku. Ja loomulikult tuleb sellise mõju omamiseks kõigepealt ise tema asemel Juhiks saada.

Tegelikkuses sobib selline piirav arusaam juhiametist uue aastatuhande ühiskonda nagu siga kosmosesüstiku kokpitti  – mitte eriti. Vajadusest avarama ja kaasavama juhtimisdefinitsiooni järele tõukub ka Noorte Liidrite vabatahtliku organisatsiooni tegevus. Kõrvale püütakse lükata väärarusaama, et juhtimiseks, sealhulgas ennast ümbritseva mõjutamiseks on kõigepealt vaja pürgida prestiižse ametikoha, suure palganumbri, kuulsuse või muu näitaja poole. Vastupidi, ühiskondlikke protsesse mõjutab igaüks ja mida teadlikumalt, kaalutletumalt ning vastutustundlikumalt ta seda teeb, seda parem meile kõigile.

Sama kreedot  kannab organisatsiooni mahukaim ettevõtmine Noorte Liidrite Juhtimiskool  – sel aastal juba viiendat korda toimunud Eesti suurim noortele mõeldud juhtimiskonverents. Ürituse esinejaid ei valita mitteselle järgi, kes on suurema ettevõtte juht või rikkama äriimpeeriumi omanik. Ennekõike tuuakse noortega oma kogemusi jagama hoopis erinevate elualade inimesi, kes on mingil kujul ühiskondlikeks eeskujudeks – oskavad ja julgevad astuda vastu tabudele ja muuta süsteemi inimnäoliseks, mitte vastupidi.

Sarnaselt juhi stereotüübile  on paljudel kitsas nägemus ka koolitusest kui sellisest – nii oodatakse  maagiliselt Koolitajalt justkui võlusõnu ja salavastuseid, mille abil edu saavutada. Konkreetsete kogemuste jagamisest olulisemgi on aga koolitusel osalejate seas diskussiooni tekitamine. Väärtustama ei peaks mitte seda, kes etteantud rööbastel kiiremini edasi tuiskab, vaid seda, kel on julgust ja oskust rada ise sättida.

Nii oli viimase Juhtimiskooligi teemaks „Homse Eesti loojad” ja eesmärgiks see, et osalejad, olenemata taustast, küsiksid endalt, kuidas ja kuhu nemad oma rööpaid seadma hakkavad. Kuidas nad laiemasse keskkonda asetuvad ning millist rolli Eestist elamisväärsema riigi loomisel mängivad? Vastuseid harutati lahti läbi eelkirjeldatud prisma, leides, et Juht ei olda mitte kümne aasta pärast, kui kabineti uksel olev silt seda kinnitab ning kasutamiseks antud ressursid, millega saab kõike ja kõiki kinni maksta. Juht selle sõna parimas tähenduses, teisisõnuehk liider ollakse juba täna, kuna end ümbritseva juhtimises – kujundamises, suunamises, disainimises, parandamises, tervendamises, hõlbustamises, vali aga sobivaim sõna kulunud „juhtimise” asemele – osaleme just nüüd ja praegu.

Eks kanna Noorte Liidrite jätkuv tegevus ja arvestades ürituste tagasisidet ka teatav edukus endas jälge vajadusest siduda spetsiifilist üleüldisega, paigutada üksikuid näiteid laiemasse konteksti. Vajakajäämisest samade seoste loomise osas tuleneb ka suur osa probleeme nii hariduse, meedia kui ka poliitika valdkonnas. Uut verd on vaja igalepoole. Noored Liidrite rolliks homse Eesti loomisel ongi aidata kasvatada peale põlvkonda, kes oma rolli ja võimalusi sellises taustsüsteemis tajuks ja sealseid vajakajäämisi siluda sooviks ning oskaks.

Ilusad sõnad tulevad enamasti siiski lihtsamini kui teod. Noorte Liidrite tegevuse mõju on täna veel vara mõõta. Uue aastatuhande tehnoloogia ja sellest tulenevate võimaluste maailmas kasvanud noored pidavat ju olema püsimatud ja keskendumisvõimetud. Ei teadvat, mida nad täpselt tahavad ja ei oskavat oma peas enam loovalt seoseid luua, ennast ühiskonda asetada. Vähemalt juunikuise Juhtimiskooli kolme päeva jooksul oli sellest kõigest näha vähe jälgi. Nii koolituste ajal kui ka vahel kerkis üles hulgaliselt diskussioone ja küsimusi, mis paistsid silma asjakohasuse, terasuse ja sisukusega. Noored liidrid otsivad oma kohta ja seavad oma rööpaid. Jõudu ja jaksu nii neile kui ka tänastele lugejatele selleks ka väljaspool koolitusruumi seinu – nii loome ühiselt homse parema Eesti.

 

Mõtteteri 2014. aasta Juhtimiskoolist

“Eesti väljakutseks on leida riigi konkurentsieelised. Ei ole mõtet tegeleda oma nõrkustega, vaid tegelema peaks oma tugevustega ja neid edasi arendama. See kehtib nii riigi kui üksikisiku puhul. Meie tugevus peaks olema väiksus ja paindlikkus.”

– Kaja Kallas

“Kui oled noor juht, siis sa ahmid kõike sisse – loed raamatuid ja mõtled, et Jack Welch on äge mees, ja üritad teda jäljendada. Aga kerge on unustada küsimust, kas see üldse sulle sobib. Kõigepealt tuleb õppida iseennast juhtima ja alles siis hakata teistega tegelema.”

– Margus Rink

“Äri alustamisel pole mõtet leiutada jalgratast – alati on olemas hulk inimesi, kel on antud valdkonnas palju rohkem teadmisi. Tuleb leida eksperdid, kellega rääkida. Isegi, kui selleks tuleb lennata välismaale, on tegu mikroskoopilise investeeringuga võrreldes võimalike hilisemate kasudega valdkonna tundmisel. Võõras valdkonnas võib tekkida tunne, et ei tea ja ei saa hakkama, aga juba üks päev eksperdiga võib kõike muuta. Inimesed kipuvad käituma nagu elevant, kes on juba väiksena toki külge kinni pandud, ega proovi hiljem sealt välja murda, sest kardab, et ei suuda seda.”

– Priit Mihkelsaar

“Ei ole mõtet öelda asju nagu „vabandage, ma olen natuke närvis, kuna räägin avalikult esimest korda”, et äkki keegi mõtleb, et see on nunnu. Kui lennukipiloot teile enne starti ütleks, et „vabandage, see on esimene kord, kui ma lendan”, siis see ei oleks ju väga nunnu.”

– Janek Tuttar

“Eesti tuleviku loomiseks tuleb mõelda suuremalt. Inimesi ei saa sundida eest vedama või liider olema, aga Eesti tuleviku loomiseks tuleks luua keskkond, mis soodustaks inimesi seda siiski tegema.”

– Pirko Konsa