Oktoobrikuu filmi- ja raamatusoovitus

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

vlcsnap-2015-09-20-17h34m08s52

Film.

„Human“ (2015). Režissöör: Yann Arthus-Bertrand
Autor: Kaspar Kruup

Human“ on dokumentaalfilm. Lummav, rusuv, südantlõhestav ja imeilus dokumentaalfilm elust ja inimestest. Inimesed kuuekümnest riigist istuvad mustal taustal kaamera ees ning räägivad oma emakeeles sõjast, armastusest, surmast, tööst, rikkusest, vaesusest, perekonnast, seksuaalsuseset, hariduseset, kodust… Tuhandetest intervjuudest on Yann Arthus-Bertrand kokku lõiganud üüratult ambitsioonika teose, mis on kolmes osas vabalt Youtube’is vaadatav ning jagatav. Ning vaadata ja jagada neid lugusid tasub, sest nad tekitavad tõeliselt inimlikke tundeid ja mõtteid ka suurimas küünikus.

Noortele juhtidele on „Human“ aga lisaks kõigele muule oluline ühe märksõna tõttu – empaatia, võime asetada end teiste inimeste kingadesse, võime tunda teiste tundeid. Sest juhtimisel ja juhtidel on empaatiaprobleem. Võim ning hierarhia võivad inimese sageli kalgiks teha, muuta ta teiste suhtes vähem hoolivaks, võtta talt võime näha teiste perspektiivi. Kõrgelt paistavad inimesed teistsugustena, nad muutuvad “inimressursiks” või millekski veel vähemaks. Selline soodumus on empiiriliselt tõendatud. Seega on oluline, et juhid ei laseks oma inimlikkusel minema lipsata. Mitte lihtsalt sentimentaalsetel põhjustel, vaid ka seetõttu, et empaatia on hea juhi supervõime, mille olulisust nad ka hinnata oskavad (vt rohkem).

Võin ka oma juhtimiskogemusest kinnitada, et empaatia on kasulik. Võime näiteks pingelisel koosolekul inimeste häältest, nägudest ja kehakeelest peidetud emotsioone tabada on asendamatu, kui Sinu sooviks on nende inimeste koostööl eesmärgi saavutamine. Selle nägemiseni jõudmine nõudis aega ja tööd ning kindlasti ei ole ma veel lõplikult “päral”. „Human“ on minu soe soovitus kõigile, kes sel teekonnal endale üht tõuget anda soovivad. See sunnib Sind kogema teiste elusid ja tundeid viisidel, mis ei ole kindlasti igapäevased. Ning see teeb Sinust parema inimese ja parema juhi.

Raamat.

Carol Dweck „Mindset: the New Psychology of Success“
Autor: Saskia Salakka

See oli üle pika aja üks raamat, pärast mille esimeste lehekülgede lugemist tekkis juba heureka-moment: ah sellepärast me siis nii käitumegi! Äratundmisrõõmu oma varasema käitumise, otsuste ja suhtumise kohta jätkus raamatu lõpuni.

Raamatu peamine idee on, et mõttelaade on kaht sorti: kasvamisele orienteeritud (growth mindset) ja jäik (fixed mindset). See ei ole küll must-valge jaotus, vaid pigem skaala, mille ühes otsas on üks ja teises teine mõttelaad. Iga inimene paikneb mingis selle skaala osas.

Kasvamisele orienteeritud mõttelaadiga inimesed mõtlevad endast kui veel kujunevast isiksusest – kõiki omadusi ja oskusi, mis tal on, on võimalik kasvatada ja muuta läbi harjutamise ja kogemuste. Tagasilöögid ja läbikukkumised ei heiduta neid, vaid panevad mõtlema teistele viisidele, kuidas eesmärki saavutada. Jäiga mõttelaadiga inimesed seevastu mõtlevad endast kui kivisse raiutud omaduste summast, mis paneb neid ennast uuesti ja uuesti tõestama. Seetõttu ei soovi nad erinevaid väljakutseid vastu võtta, et mitte läbi kukkuda ja seega endale või teistele muljet jätta, et nad ei olegi nii ideaalsed, kui soovivad näida.

Carol Dweck annab raamatus väga laia ülevaate, kuidas erinevad mõttelaadid erinevates eluvaldkondades sooritusi ja saavutusi mõjutavad. Muuhulgas on toodud näiteid sportlastest, õpilastest, lapsevanematest, firmajuhtidest, abieludest. Selge on, et kuna mõttelaad mõjutabki kõike, mida teeme, on ta otsuste langetamises ja käitumise valimises nii suure tähtsusega, et erinevaid näiteid saab tooma jäädagi.

Üks huvitav mõte, mis jäi raamatust kõlama, oli see, et ühel inimesel võib erinevate valdkondade osas olla erinev mõttelaad, st ta võib uskuda, et tema kitarrioskus on harjutamisega parandatav, kuid matemaatikat ta lihtsalt ei oska ja kõik.

Olen lugenud täiesti põhjendatud kriitikat, et autor üritab kõiki maailma saavutusi kasvamisele orienteeritud mõttelaadi arvele kirjutada, ja aeg-ajalt tundub tõesti nii. Samas on tal kõik oma väited lahti seletatud ja usutavalt kõlama pandud, niiet kuigi sama mõtte kordamine võib aeg-ajalt tüütuks minna, on lugeda ikkagi huvitav.

Julgen seda raamatut soovitada absoluutselt kõigile, kel on piisavalt paindlikku meelt, et soovida ennast arendada. Kui selle lugemisest muud ei saa, siis ühe lisavaatenurga elule ja inimestele kindlasti. Ka (tulevastele) juhtidele on väga kasulik erinevaid mõttelaade tundma õppida; esiteks, et ennast ja oma nõudmisi teistele paremini jälgida, ja teiseks, et oma meeskonnaliikmeid õigesti motiveerida, kiita ja tagasisidestada. Isiklikult kasvamisele orienteeritud töökeskkonnas julgevad meeskonnaliikmed riskida, teha vigu, neist õppida ja teinekord paremini teha.

Lühike mõttelaadide tutvustus Carol Dwecki TED-i kõnest.