Pidepunktid avalikul esinemisel

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

Public-Speaking-Web-BannerAutor: Agnes Zaure
Toimetaja: Kertu-Liisu Ert, Astrid Mägi

Enesekindel ettekanne sõltub ettevalmistuse tasemest. Seetõttu tuleb huvitava kõne esitamiseks seda eelnevalt hoolikalt planeerida ja korduvalt läbi harjutada.

Ettevalmistavas faasis

  • Planeeri toimingud esinemise õnnestumiseks eraldi ajakavana.
  • Palu sõbradel-sugulastel enda ettekande proovi kuulata või esita kõne peegli ees. Harjuta end oma kehakeelt valitsema. Pea meeles, et tegelikud sõnad annavad vaid 7%, hääletoon 38% ja kehakeel 55% lõppmuljest.
  • Harjuta diktsiooni ja intonatsiooni, salvestades oma hääl helikandjale või videole. Nii saad teada, kas sind on kuulda ja kui kiiresti sa teksti ette kannad.
  • Koosta kõne struktuur, millest sissejuhatus moodustab 10%, põhiosa 80% ja kokkuvõte 10%. Põhiosas too välja kolm peamist argumenti, millele tugined.
  • Ära loe teksti maha ei paberilt ega ekraanilt. Jälgi, et sinu ideed oleks teistele kergelt arusaadavad. Eemalda tekstist ebavajalikud sõnad ja märgista silmapaistvalt olulisemad sõnad, mida tuleks rõhutada.
  • Kasuta märksõnu, mille alusel suudad teksti esitada. Meeldejätmiseks võid kasutada nippe, nt seosta iga teineteisele loogiliselt järgnev mõttetuum ruumiga, milles mõttes liigud (nt toad korteris).
  • Selgita välja kuulajaskonna teadmiste tase.
  • Külasta võimaluse korral enne esinemist lava ning proovi mikrofone.
  • Ettekandeks vali paras riietus ja mugavad jalatsid. Puhka end piisavalt välja ning ole aegsasti kohal, et kontrollida seadmete kohalduvust. Paranda aju verevarustust eelneva haigutuse või köhatusega.
  • Vajadusel käivita plaan B, kui esineb nt tehniline tõrge.

Teemast eriti huvitunutele võib ka huvi pakkuda lugeda Aristoteles “Rhetoric“, vaadata videot ning uurida juurde SIIT.

Kõne ajal

Sissejuhatus.

  • Haara kogu auditooriumi tähelepanu: lase silmadega inimestest üle, et kohalviibijad teaksid, et sa kõneled just neile. Ära karda inimesi, vaata neile silma või nende suunas. Pöördu nende poole viisakalt, näiteks „Austatud kuulajad“ või „Tere tulemast!“. Esitle mõtteid julgelt!
  • Võta inimesed soojalt ning hinnangutevabalt vastu, et tekiks kõneleja suhtes sõbralik usaldus. Vajadusel tee selgeks reeglid ja see, millal on õige aeg küsimusi esitada.
  • Hirmuga võitlemiseks hinga rahulikult, rahusta meeled ja suru vaheldumisi käsi rusikasse. Hoolitse selle eest, et saaksid tunda end võimalikult mugavalt.
  • Esimesed 10 sekundit kõne algusest on kriitilise tähtsusega: see aeg määrab, kas suudetakse kuulajates huvi äratada. Huvi äratamiseks esita nt kolm kuulajaid kõnetavat retoorilist, intrigeerivat küsimust, mis juhatavad teema sisse või ärata huvi visuaalsel viisil, näiteks koomilise pildi abil.
  • Tutvusta end ning kõne teemat. Tutvusta kõne struktuuri, et kuulaja teaks, millest ja millises järjekorras sa räägid. Jälgi struktuuri kogu kõne jooksul.

Põhiosa

  • Põhiosas tutvusta kolme peamist argumenti, millele tugined. Iga mõtte lõpus korda veelkord, mis oli selle tuum. Nii kinnistub mõte kuulajate ajudesse. Ühelt teemalt teisele liikudes anna sellest teada.
  • Pinge maandamiseks loo tunnetuslik kontakt oma kehaga, et ärevuses mitte n-ö „kehast välja kaduda“. Käsi hõiva vajadusel näiteks pastaka hoidmisega, et need ei kaoks taskusse, ülemääraselt žestikuleerima ega oleks rinnal risti.
  • Ära pööra publikule selga.
  • Säilita kõne jooksul intonatsioon, silmside, diktsioon. Püsi ajas.

Kokkuvõte

  • Kokkuvõttes esitle enda 3-4 olulisemat järeldust.

Kõne lõpuks

  • Arvesta kõne esitlemisel 2-5 min auditooriumile täpsustavate küsimuste esitamiseks. Täna küsimuse esitamise eest. Kui esitatakse teemaväline küsimus, juhi tähelepanu viisakalt ettekande fookusele ning anna võimalus teisteks küsimusteks. Kui sa ei tea, kuidas vastata, siis tunnista seda.
  • Täna kuulajaid nende tähelepanu eest.
  • Kiida mõttes ennast ning tea, et oled igal juhul väga tubli!

Materjal on esitatud TÜ Ideelabori loengu ning Helsingi Ülikoolis kogutud teadmiste põhjal.