Teadke, kus te olla tahate II

FavoriteLoadingLisa lugemisnimekirja

success2

Noored inimesed, eriti ettevõtlikum osa neist, kipuvad sageli pikemalt mõtlemata uute väljakutsete ja sihtide suunas tormama. Üha vähem jääb aega tõsiselt läbi mõelda, milleks kogu see rabelemine, kuhu välja jõuda tahetakse ja kuidas oma pingutustest ikkagi maksimum võtta. MIINA MARIETTE KÜÜSMAA istus maha eesmärgistamise coach’i Raimo Ülaverega ning tegi kokkuvõtte sellest, kuidas oma sihtides ning eesmärkides selgust saada.

Sarja esimest artiklit loe siit.

Keskendu tulevikule

Paljud matavad oma unistused, et end haiget saamise eest kaitsta. Igaks juhuks ei lenda me liiga kõrgelt. Me hoiame madalat profiili. Ja sellest lähtuvalt kujundame oma elusid – elusid, millega me justkui rahul pole. Kas see ongi see, mida sa tahad? Ei usu.

Jäta hetkeks tegelikkus kõrvale ja alusta oma unistuste elu kujutlemist täiusliku maailma seisukohast. See lubab sul kujutleda, milline oleks elu, kui asjad sada protsenti ajast sada protsenti sinu tahtmist mööda läheksid. See lubab sul hakata nautima mõtlemist asjadele, mida sa kunagi võimalikuks pole pidanud. Kirjelda oma unistuste elu nii täpselt kui võimalik. Lakka mõtlemast minevikule ja keskendu tulevikule.

Niisiis millist tulevikku sa tahaksid? Loo endale ideaalne päev. Milline ja kes sa tahaksid olla? Kuidas see päev algaks? Mida sa teeksid? Kui sa oleksid edus absoluutselt kindel, kuidas sa siis toimiksid? Millist tegevust arendaksid? Mida tahaksid kogeda? Kuhu sa lähed? Kellega suhtled? Kus tahaksid olla? Milline võiks olla su elustiil? Alusta hommikul ülestõusmise hetkest ja jätka kuni magamaminekuni. Mis tunne võiks sul olla pärast suurepärast päeva voodisse pugedes? Võta paber ja pliiats ja kirjelda kõike detailselt. Pea meeles, et kõik tulemused, tegevused ja kogu kogetav reaalsus saavad alguse sinu peas toimuvast loomingust, seega loo oma päev just sellisena, nagu seda kõige enam soovid.

Leia see aeg unistamiseks – see on väärtuslik investeering sinu tulevikku! Pea meeles, et lood ise oma tegelikkuse. Seega alusta täiuslikust maailmast ja tööta sealt edasi. Noorena on muidugi raske leida järjepidevust, mis viiks selleni, et näha selliste harjutuste praktilist väärtust. Juba Henry Ford on öelnud, et mõtlemine on kõige raskem töö maailmas ning see on tõenäoliselt ka põhjus, miks nii vähesed inimesed sellega tegelevad. Aga sina pole ju niivõrd keskpärane, et ei oleks selliseks pingutuseks valmis ega võimeline? Või oled?

Millised on sinu väärtused?

Lihtsalt öelduna on väärtused sinu isiklikud, individuaalsed veendumused selle kohta, mis on sinu jaoks kõige tähtsam. Väärtused on nagu inimaju administreeriv otsustussüsteem. Need valitsevad kogu sinu elustiili ja määravad kindlaks, kuidas sa reageerid oma elus saadud kogemustele.

Kui hakkad oma unistuste elu looma, pead teadma, mis sinu põhiväärtused on. Selleks pead need oma keskkonna ja kasvatuse väärtustest eraldama ning otsustama, mida sina – intelligentne, mõtlev ja tundev täiskasvanu – oma elus enim hindad.

Capture

Siin näed sa edu lihtsustatud tabelit. Joonista see ka endale ja täida enda jaoks oluliste kriteeriumite järgi. See aitab sul hinnata, mida sa reaalselt karjääris või isiklikus elus enda jaoks oluliseks pead, millal sa tunned, et oled olnud või saad olema edukas. Subjektiivne edu on tegelikkuses isiku vastus objektiivsele olukorrale – mida sa sellele omistad ja kui palju edu pead sellega kaasnevaks. Subjektiivne edu on just see, kus sa määrad oma isiklikud väärtused.

Kui sinu tehtavad valikud su väärtusi ei toeta, võid tunda pahameelt või tühjust vaatamata edule, mis sind teiste arvates objektiivselt saadab. Seetõttu võib näiteks sinu tabelis objektiivse edukriteeriumina olla välja toodud kõrge staatus ettevõttes, kus töötad, kuid subjektiivsel tasandil märkad, et see ei too sulle sinu rahulolu.

Siin jõuame põhjuseni, miks väärtuste defineerimine nii tähtis on. Võib päris kindlalt väita, et mida selgemalt sa suudad oma soovi ette kujutada, mida selgemini saad aru sellest, mida sa tegelikult tahad, seda tõenäolisem on ka selle saamine. Asi on välja selgitamises, mis sulle kõige tähtsam on ning, mis kõige olulisem, mõistmises, miks see tähtis on.

Kerged harjutused oma elu mõtestamiseks

Paljud inimesed, kui mitte kõik, otsivad materiaalseid väärtusi taotledes tegelikult midagi enamat – mõtestatust. Loodetakse, et need esemed ja kogemused annavad neile midagi ja täidavad nende elus tühja koha. Nii see aga pole. Seepärast pane kirja ka põhjus, miks sa kindlasti need eesmärgid saavutama pead. Väljendu selgelt, lühidalt ja positiivselt. Ütle endale, miks oled kindel nende eesmärkide saavutamises ja miks see tähtis on.

Kui suudad välja mõelda piisavalt põhjusi tegutsemiseks, suudad sa teha kõike. Mingi tegevuse otstarve või põhjus on palju tugevam motiveerija kui taotletav objekt või tulemus ise. Põhjused ongi need, mis võimaldavad vahet teha, kas millegi saavutamisest ollakse lihtsalt huvitatud või ollakse sellele pühendunud. Kui sinu miks on piisavalt kaalukas, oled alati võimeline avastama ka selle, kuidas midagi teha.

Peep Vain on oma raamatus “Kõige tähtsam küsimus” välja pakkunud ühe kasuliku harjutuse. Selleks on eluratta harjutus. Ratas on hea metafoor, sest ta on ideaalis ümmargune ja peaks sujuvalt veerema, kui meie elus on kõik hästi ning asjad on tasakaalus. Tasakaalu väljaselgitamiseks kujuta ette nelja telge nagu nelja rattakodarat. Mina ise on põhjasuunal, materiaalsed asjad lõunas, suhted teistega idas, ning läänes asub töö.

Mina ise juures peab Peep Vain silmas eelkõige tervist, vaimset ja füüsilist vormi, hobisid, aega iseendale, läbisaamist iseendaga. Materiaalsete asjade juures hinda palun oma materiaalset kindlustatust: kas su sissetulek on sinu jaoks piisav, kas oled rahul oma investeeringutega, kas sul on sinu ihatud “mänguasjad”. Suhted teistega tähendab kõiki sulle tähtsaid inimsuhteid ning nende kvaliteeti. Töö on seotud sinu ameti ja töökohaga – kas see, mida sa praegu teed, on sinu tõeline kutsumus või käid sa tööl rutiinselt lihtsalt palka välja teenimas?

Pane igale eluvaldkonnale hinne ühest kümneni lähtuvalt sellest, kui hästi on lood just selles eluvaldkonnas ning kui rahul või rahulolematu sa iga valdkonnaga tegelikult oled. Hinne kümme tähendab seda, et sa oled väga-väga rahul, samas kui hinne üks tähendab, et oled väga-väga rahulolematu.

Kuna asjade puudumise või korrast ära olemise tuvastamisega ei kaasne just erilist inspiratsioonitulva, proovime nüüd teist, elevust tekitavamat mudelit. Kui elus oleks kõik just täpselt nii, nagu sa tahad ja tahta oskad, siis milline su elu oleks? Mõtle läbi, mis on praegu su elus hästi, mida on tingimata vaja säilitada, mis juba olemaolevatest ressurssidest aitab sind lähemale sellele, mida sa pikemas plaanis soovid. Seejärel pane eluratta osade kaupa kirja praeguse hetke ideaalettekujutus oma elust ajahorisondiga näiteks 5-7 aastat.

Kui tead täpselt, mis sul silma särama paneb, on hoopis rohkem võimalusi oma elus niisuguseid momente juurde tekitada. Oluline on aga, et sa mugavusest kuhugi pidama ei jääks. 5-7 aasta vahel on just see periood elus, kus millestki konkreetsest, kas nt tööst, mingist valikust või isegi inimesest võib tekkida küllastumus. Seetõttu peaksid teadvustatult otsima ja tekitama endale ise stiimuleid, mis küll hoiaksid sind su eesmärkide poole püüdlemas, kuid kujul, mis välistaks rutiinse tegutsemise. On raske ette kujutada midagi tobedamat kui unistus, mille järgimine sind ennast tüütama hakkab.

Kauakestva efektiivsuse alus

Oma eesmärke ja tulemusi on oluline regulaarselt üle vaadata. Erinevatel eluetappidel võib su põhiväärtuste rõhuasetus areneda ja muutuda. Võib juhtuda, et me ise muutume, aga eesmärgid jäävad samaks, sest meil ei ole mahti kontrollida, kas me ikka tahame saavutada samu asju. Seetõttu tasub väärtuste väljatoomise ülesannet regulaarselt läbi teha.

Oluline on silmas pidada, et sa ei asuks enda seatud eesmärke ümber tegema juhul, kui sulle saavad osaks mingit sorti tagasilöögid. Tihti ei ole küsimus plaanis tervikuna, vaid üksnes selle mingis väikeses osas. Kui üritad kogu plaani ümber teha, oled nagu lennuk, mis lendab ilma radarita. Rakenda parem oma radar töösse ning uuri territooriumi: avasta, katseta. Mida enam sa avastad territooriumi olemust, seda suuremad on sinu võimalused muutusi esile kutsuda.

Väärtusi hinnates ei tohi eales anda lühiajalistele eesmärkidele palju ruumi. Neil on omadus olla seotud hetkeprobleemidega, mistõttu saaks välja selgitatud väärtustel põhinevast eesmärgistamisprotsessist rutiinsete “vaja teha” ülesannete nimekiri.

Põhiväärtuste ülevaatamine aastate möödudes on ka huvitav viis jälgida, kuidas su elu muutub ning see laseb heita pilgu sellele, milline inimene sa kunagi olid.

Niisiis, mõtle suurtele asjadele. Suurtele unistustele. Mõtle, mis on suur ja tähtis just sinu jaoks ning just pikas plaanis. Küsi endalt pooleldi naiivselt, pooleldi ratsionaalselt: “Mida kõike ma elult ikkagi ootan?”. Programmeeri oma keha ja vaim püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Taga, et su edukriteeriumid oleksid selged ja mõtestatud, maksimeeri oma elu, et nautida oma pingutuste vilju – siin, praegu ja ka tulevikus. Ole alati näljane rohkema järele, ära lase iseendal langeda küllastumuse lõksu.

Järgmises ja viimases artiklis saate lugeda täpsemalt just tööalaste väärtuste väljaselgitamise olulisusest.

Artiklis on kasutatud mõtteid ja väljakirjutusi järgmistest raamatutest, mis kuuluvad ka soovitusliku kirjanduse hulka: Anthony Robbinsi “Sisemine jõud”, Carolyn Boyes’i “Kuidas jõuda OMA SOOVIDE täitumiseni”, David Gershoni ja Gail Straubi “Enese teostamine”, Dominique Bertolucci “Teie parim elu” ja Peep Vainu “Kõige tähtsam küsimus”.