6 soovitust efektiivsemaks lugemiseks
Autor: Dr. Bill Klemm
Tõlkija: Siim Tanel Tõnisson
Võiks ju arvata, et need meist, kes on omandanud vähemalt alghariduse, oskavad ka efektiivselt lugeda. Tegelikult see nii ei ole. Enamik meist ei oska senimaani korralikult teksti mõista ega omandada. Et lugemisest maksimumi võtta, tuleb seda teha aktiivselt ja keskendunult. Järgmised tähelepanekud on esimesed sammud efektiivsema lugemise poole.
1. Tea oma eesmärki
Iga tegevuse aluseks on teadmine, miks me seda teeme. Nii ka lugemise puhul. Selleks, et leida tekstist oluline, peame me teadma, mida otsime. Lugemise põhjuseid võib olla väga erinevaid: tahtmine mõista mingit sotsiaalset gruppi või nähtust, leida toetust oma poliitilistele vaadetele või lahendada mõni argimure. Lugemist (ja kõike muud) tuleb alustada küsimustest: “miks ma seda teen?” ja “mida ma otsin?”
2. Sirvi
Tihti on mõistlik alustada sirvimisest ehk materjali kiirest läbivaatamisest. Esiteks aitab sirvimine leida üles need lõigud ja peatükid, mida me tegelikult vajame. Teiseks suudame nii tekstis paremini orienteeruda ja selle ülesehitust tajuda. Sirvimine kui esimene kontakt tekstiga on teedrajav, sest iga järgnev lugemine on tegelikult juba kinnistamine.
3. Ole allajoonimisega mõõdukas
Tihti unustatakse markeerimishoos see, mida ja milleks markeeritakse. Tegelikult kehtib teksti märgistamisel reegel: mida vähem, seda parem. Oluline on viidata kohale, kus oluline info paikneb. See on vahend mäletamiseks ja leidmiseks, mitte tervete lõikude värvimiseks. Viidatud kohad peavad olema vastavuses meie eesmärgiga. Pärast igat lõiku või peatükki tuleks oma mälu tugevdada ja märgistatud kohad uuesti üle vaadata, üritada iseseisvalt, vaid märksõnadele tuginedes, tuletada ülejäänu.
4. Mõtle piltides
Igasuguse teksti meeldejätmist toetavad mnemoonilised võtted. Tuleb seostada loetu mõne kujundiga, lihtsa lause või lühendiga, või paigutada omandatu mõttetemplisse – meie peas visualiseeirtud ruumi, kuhu saame uued abstraktsioonid ära panna ja pärast uuesti üles korjata. Oluline on alati teisendada infot n-ö väiksematesse ühikutesse. Juba lugedes tuleb hakata looma süsteemi, kuidas see info talletada.
5. Loe aktiivselt
Kindlasti on pärast mingi osa lõpetamist mõistlik korraks loetu peale mõelda ning esitada endale ja tekstile kriitilisi küsimusi nagu “mida uut ma olen teada saanud?”, “kas ma saan sellest aru?”, “kas ma nõustun sellega?” või “mis on selle praktiline väärtus?”. Kõiki sedalaadi küsimusi küsides hakkame me aktiivselt mõtlema. See omakorda on infoga tegelemine, mis omakorda kinnistab uue materjali sügavamale mällu. Sama oluline on püüda loetut oma sõndega seletada. Iga inimene mõtleb ainulaadselt ning autoripoolne sõnastus ei pruugi lugeja jaoks olla parim. Parim tuleb luua ise, tekst tõlkida n-ö enese keelde.
6. Puhka
Pole mingit mõtet lugeda, kui on tunne, et pea hakkab väsima. Tuleb endale teadvustada, et puhkus mitte ainult ei taasta jõudu, vaid on ka õppimise osa, mis aitab loetut kinnistada. Alateadvus ei puhka ja seega võivad puhkuse ajal sündida vaatenurgad, mis teadvustatud mõtlemisega ei pruugi meile pähe tullagi. Kui tekst on raske ja väsitab kiiresti, on mõistlik korrapäraselt puhata ning lükata vahelduseks töökoorem alateadvusele.