Anneli Rääbis: „Söö konn hommikul ära!“
Autor: Anneli Rääbis
Toimetaja: Kertu-Liisu Ert
Anneli ei suuda pudeliski paigal püsida. Leiva toob lauale ning hunnikuga eneseületusi pakub noorsootöö, muusikameelt paitab kontsertide korraldamine ja ka ise nendel üles astumine, hulgaliselt enesearenguvõimalusi ammutab ta DD Akadeemia programmis osalemisest ning mitte nii salajane kutsumus on koolituste ja õpitubade läbiviimine. Aega tuleb leida ka sõpradele ning perele, lugemisele ning õhtustele jalutuskäikudele, mis on tema lemmikud!
Ajaplaneerimine tundub olevat juba täiesti läbi arutatud teema. Oleme ilmselt kõik kuulnud, et töötegemise ajaks tuleb Facebook kinni panna ja tähtsaid tegevusi pole mõtet viimasele minutile jätta. Ometi on keeruline ennast kokku võtta ja aega teadlikult kasutada. Me teame ka, et rööprähklemine röövib tähelepanu ja keskendumist ning seega ka aega. Siiski teeme sedagi.
Ajaplaneerimist võib samastada kaalust alla võtmisega, mida paljud endale aasta viimasel õhtul lubavad. Nädal aega toitutakse tervislikult ning käiakse kohusetundlikult trennis. Siis tundub, et olulisem on trenni asemel mingi muu tegevus ära teha ja mis see üks tahvel šokolaadi ikka teeb. Olen mõned ajaplaneerimise koolitused läbi viinud ning iga kord on osalejad olnud lõpuks entusiasmi täis ja valmis uusi tarkusi igapäevaelus rakendama. Kuid alati leidub üks osaleja, kes küsib selle olulise küsimuse: kuidas hoida seda entusiasmi, mis kipub päris kiiresti hajuma? Minu ainuke vastus on see, et tuleb teha teadlik otsus ennast juhtida ja sellele pühenduda. Kui esmane tuhin on möödas, on sinu enda otsustada, kas pingutad edasi või lähed vanasse rütmi tagasi. Ma võin anda küll terve rea ajaplaneerimise ja selle efektiivse kasutamise nippe, kuid kui neid ei rakendata, siis ei saagi midagi paraneda. Kui sa Facebooki kinni ei pane, siis ei tee seda ka mitte keegi teine ja see jääbki sind segama.
Annan ka mõned nipid, mis minul on aidanud oma aega paremini planeerida ja kasutada. Need ei pruugi igas olukorras ega iga inimesega laitmatult töötada ning võib-olla pead neid enda jaoks kohandama. Pea aga meeles, et neid nippe tuleb ka reaalselt kasutada, kui sa tahad, et sinu ajaplaneerimisoskus paraneks. Ei piisa ainult mõttest, et „jah, ma tean küll, et nii peaks tegema, aga ma ei viitsi praegu“. Asjad töötavad paremini ikka siis, kui need sisse lülitada.
Kurss paika!
Võta igal pühapäeval aeg, et mõelda läbi järgmine nädal. Pane kirja, mis on kõige olulisemad tegevused, mis pead ära tegema. Siinkohal pole oluline niivõrd kogu nädala detailne läbimõtlemine, vaid üldiste plaanide tegemine. Mis päevadel teed trenni? Mis päevaks peab essee valmis olema ning mitu tundi selle kirjutamine aega võtab? Millal pead koolis olema? Mitu tundi kavatsed ilukirjanduse lugemisele pühendada?
Õhtul plaan paika!
Iga õhtu pühenda kas või 10 minutit järgmise päeva planeerimiseks. Pane kirja asjad, millega pead kindlasti tegelema, umbkaudne aeg, mis selle tegemiseks kulub ning aeg, millal seda teed. Siin tasub ka arvestada sellega, kas oled pigem hommiku- või õhtuinimene. Kui hommikul kulub sul tavaliselt mitu tundi sellele, et saaksid keeruliste mõtlemisülesannetega hakkama, siis planeeri endale hommikuks näiteks kodu koristamine, sport või midagi muud, mida võid veidi uimasema peaga teha.
Ole valmis ootamatusteks!
Kuigi võid olla maailma parim ajaplaneerimise ninja, võib alati juhtuda midagi ootamatut. Ole selleks valmis ning arvesta oma päevakavva puhveraeg, mida võid teiste tegevuste tagant aega varastamata kasutada. Kui ootamatusi ei juhtu, on sul lisaaega meelepäraste tegevuste jaoks. Päeva jooksul pead ilmselt mõned korrad oma päevakava ka ümber tegema ning sinna täiendusi tegema, see käib asja juurde.
Ära planeeri üle!
Hinda ennast ja oma aega realistlikult. Ära planeeri enda päeva rohkem tegevusi, kui suudad ära teha. Me kipume ülehindama aega, mis meil kasutada on ning alahindama aega, mis ülesannete tegemisele reaalselt kulub.
Planeeri ka puhkust!
Isegi kõige kiirematel hetkedel vajad sa puhkust! Kui sul on keeruline enda jaoks aega leida, planeeri see enda päevakavva. Siis saad kerge vaevaga linnukese kirja ning pärast puhkepausi oled jälle veidi produktiivsem.
Söö konn hommikul ära!
Kindlasti on sinu planeeritud tegevuste seas aeg-ajalt midagi ebameeldivat, mida tahaks lõpmatuseni edasi lükata. Selle asemel tee see kohe ära! Alustuseks võid teha endaga kokkuleppe, et tegeled sellega ainult 5 minutit. Nii võid aga avastada, et kui oled juba alustanud, on lihtsam edasi minna ja asi lõpuni teha. Kui konn on aga eriliselt vastiku maitsega, siis tee väike paus ning jätka jälle 5 minutiga. Niimoodi rahulikult tegutsedes saad ikkagi asja kiiremini tehtud kui seda lõputult edasi lükates.
Asjad tehtud!
Kui oled endale kirja pannud pika nimekirja asjadest, mis peavad tehtud saama, tuleb kuskilt otsast alustada. Kui konn on söödud, siis on hea mõte jätkata tegevusega, millel tähtaeg koputab kõige närvilisemalt uksele. Samas, kui oled ärevil sellepärast, et nimekiri on väga-väga pikk, alusta tegevustest, mis võtavad kõige vähem aega. Nii saad mõned tegevused nimekirjas üsna pea maha tõmmata ning esimene saavutuse tunne on käes.
Võta aega!
Kui sul on keeruline pikalt ühele tegevusele keskenduda ning kipud tihti Facebooki piiluma või muudmoodi patustama, pane endale taimeriga aeg, mille jooksul ei tohi sa muude asjadega tegeleda. Kui kell tiriseb, tee väike paus. Paus olgu jälle kindlaksmääratud pikkusega, et vältida mustrit 10 minutit tööd, 30 minutit puhkust. Alustuseks võid teha näiteks 15 minutit tööd, 3 minutit puhkust ning järk-järgult intervallide pikkust suurendada. Iga tunni järel võid teha pikema pausi.
Kasuta nutikat aja mõõtmist!
Ajakasutusega seotud rakendusi on mitmeid, mina kasutan näiteks igapäevaselt Toggl abi. Sellega saad oma ajakasutusest ausa pildi. Saad näiteks iga eluvaldkonna jaoks luua eraldi projekti ning nii näed, kui palju kulub mingi valdkonna peale aega. Selle artikli kirjutamine võttis näiteks aega umbes 3,5 tundi.
Toggl abiga saad täita mitmeid erinevaid eesmärke. Kui soovid teada, kuhu su aeg kaob, siis pane enne iga tegevust taimer tööle ning näedki, kui palju kulub aega söömisele, transpordile, riietumisele, söögitegemisele, teleri vaatamisele jne. Kui kipud arvutiga töötades mitut asja korraga tegema ning mõne tunni pärast avastad, et pole õieti midagi tehtud saanud, siis on siin enda tegevuse analüüsimiseks rakendusest palju kasu. Näiteks, kui kirjutad esseed ning otsustad sellest hetkeks pausi teha ja oma postkasti vaadata, siis peata essee ajavõtmine ning alusta e-mailide ajavõtmist. Kui naased tagasi essee juurde, saad jätkata selle ajavõtmist. Nii võid avastada, et sul kulub e-mailidele vastamisele aega palju rohkem, kui muidu arvasid. Kuna selline taimeri käivitamine ja peatamine on parajalt tüütu, siis võid ka avastada, et pigem jätkad sa käimasoleva ülesandega, et ei peaks taimerit jälle tööle sättima.
Kui oled võistlushimuline, võid võtta vastu väljakutse olla nädalas mingi arv tunde produktiivne. See on sinu enda otsustada, kas võtad eesmärgiks iga nädal vähemalt 40 tundi koolile või tööle pühendada või kuuluvad nendele lisaks sinu eesmärkide sekka ka sportimine, lugemine, kodu koristamine jne. Kui näed, et sinu päeva eesmärgist on veel 15 minutit puudu, siis otsustad ehk diivanil lesimise asemel nõud ära pesta?
Ära katkesta end!
Kui mõnda ülesannet tehes tuleb järsku meelde veel midagi, mida ülesannete nimekirjas veel olemas pole, siis lisa see sinna ning jätka lihtsalt käesoleva ülesande täitmist. Vastasel juhul võid avastada, et esialgne töö jäi unarusse ja vahepeal oled hakanud tegelema veel paljude teiste asjadega.
Anna endale aega!
Ära kurjusta endaga, kui alguses ei lähe kõik plaanipäraselt. Vanad harjumused on visad kaduma ning uute harjumuste loomine võtab aega. Premeeri ennast edusammude eest!
Ilmselt pole see esimene ajaplaneerimise teemaline artikkel, mida loed. Ilmselt on mõned nipid sulle juba tuttavad. Kas kasutad neid kõiki? Oled vähemalt proovinud? Ma loodan, et said endale mõne uue mõtte, kuidas vähema ajaga rohkem saavutada. Hoian sulle pöialt!