Ära virise, kujunda ise oma haridus

Esialgu avaldatud Tartu Ülikooli ajakirjas: Universitas Tartuensis.

Eesti kõrgharidussüsteemis on palju vigu. Seda võivad kinnitada nii õppejõud kui ka tudengid. Selles võib süüdistada 3+2 süsteemi, riiklikul tasemel dubleerimist, vanamoodsaid õpetamismeetodeid, vähest rahastamist ja palju muud. Mina olen aga kindlalt veendunud, et igaüks on suuresti ise süüdi, kui laseb neil probleemidel oma haridustee ära rikkuda.

Hariduse kvaliteet sõltub suuresti sellest, kelle seisukohast asja vaadata. Riik finantseerib kõrgharidust, et ülikoolilõpetajad asuksid tööle riigi jaoks prioriteetsetes valdkondades. Ettevõtjad ootaksid aga inimesi, kes praktiliselt midagi ära teha suudavad. Üks tuttav ettevõtja küsis näiteks: «Mida ma teen kõrgharitud ärijuhiga, kes pole kunagi midagi juhtinud?».

Tudengi jaoks on tõenäoliselt hea haridus selline, millega saab hästi tasustatud, intellektuaalselt väljakutsuva ja enda huvidele vastava töö. Järgnevalt räägingi peamiselt tudengi seisukohast.

Kuidas saada head tööd…

Ei ole olemas kindlat valemit, mille järgi taoline töö saada. On aga hulk asju, mis annavad eeliseid. Usun, et ei ole sellist eriala, mille lõpetajale ei tuleks kasuks oskus töötada teiste inimestega koos, motiveerida iseennast ja teisi, planeerida aega või esineda enesekindlalt. Samas julgen suhteliselt kindlalt väita, et neid oskusi praegu ülikoolis väga korralikult ei omandata.

Siinkohal võibki jääda ülikooli vigu kiruma. Seda tehes vastutab aga iga tudeng ise oma halva hariduse eest. Kõigil õppuritel on olemas võimalus neid oskusi omandada ja see ei ole üldse keeruline – on lihtsalt vaja astuda mõnda noortekogusse või tudengiorganisatsiooni.

Seal puutuvad noored kokku probleemidega, milleni muidu jõuaksid alles pärast aastatepikkust töötamist, kui üldse. Ülikoolist tulnud inimene ei tea, millist tööd talle teha meeldib. Ta ei saa kohe juhtivale positsioonile ning tema töö ei ole ei pruugi olla kõrgelt tasustatud. Noorteorganisatsioonis puutub aga noor kiiresti kokku vastutusega – teiste inimeste, projektide või ka terve organisatsiooni ees ning omandab seega praktilisi kogemusi.

Mida on noorteorganisatsioonid mulle andnud

Peamiselt tehakse aga erinevat laadi töid – juba oma esimesel aastal AIESECis sain disainida veebi, korraldada konverentsi, juhtida meeskonda ja kirjutada projekti. Ma sain teada, mida ma oskan ning mis veel olulisem, mis sorti tööd mulle teha meeldib, kas töötan paremini üksi või koos teiste inimestega, kas motiveerin teisi või vajan ise pidevalt taganttõukamist. Lisaks sain korduvalt proovida midagi, mida ma poleks saanud teha ei ülikoolis ega töö juures – ebaõnnestuda ja uuesti proovida. Õppida oma vigadest ja õppida seeläbi tundma iseennast.

Täna olen ülikooli kõrvalt juba hakanud tegelema sellega, mida ma tahan teha ka pärast ülikooli. Olen põneva formaadiga TEDxTartu konverentsi peakorraldaja, juhin sageli üritusi ja koolitan. Sellest kõigest olulisem on aga see, et võtan tõsisemalt ka oma õppetööd, kuna tean nüüd, kuhu tahan liikuda ning näen seost nende kahe vahel.

Kokkuvõtteks tahan öelda vaid üht: lõpeta virisemine ja hakka ise oma haridust kujundama!