Daniel Vaarik: me kõik oleme lollid
Hittblogi Memokraat asutaja, kommunikatsiooniekspert DANIEL VAARIK kirjutab sellest, mida noored uut-, aga ka vanamoodi tegema peaks.
Kõigepealt ütlen ma sulle, miks Steve Jobs oli loll.
Öeldakse, et minevik oli teine riik, kus tehti asju teisiti. Selle kontrollimiseks võta lahti Youtube ning otsi välja mõni 30-40 aastat vana muusikavideo. Mida need inimesed seal teadsid meie tänastest asjadest? Miks nad kandsid just selliseid riideid? Kas sinu vanemad olid samasugused? Kindlasti olid. Ja Steve Jobs oli ka.
Mõned neist minevikust pärit võõramaalastest olid omal ajal väga edukad. Steve Jobs müüs näiteks hullu kanti arvuteid ja mõtles välja iPhone’i. Probleem on aga selles, et tänaseks on maailm nii palju muutunud, et kõik tahavad olla väikest viisi stevejobsid, isegi Eesti ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi lippas mitu aastat Jobsi moodi kõrge kraega kampsuniga ringi. Maailm, paraku, on muutunud – et seda uuesti muuta, tuleb teha midagi teisiti.
Paljude edulugude probleem ongi see, et esiteks, nendest õpitud kogemus ei sobi enam tänasesse maailma, teiseks, nendest tehtud järeldused on sageli ilustatud ja heroiseeritud ning kolmandaks ja kõige tähtsamaks, edulugusid ja kogemust ei saa taandada üksikutele nippidele. Inimene on edukas või ebaedukas tänu miljonitele väikestele asjaoludele, mida pole võimalik iial täpselt uuesti luua.
Seega on täiesti õigustatud noorema põlvkonna eluterve skepsis vanema põlvkonna esindajate suhtes, kes tulevad neile õpetama, kuidas on õige ja kuidas omal ajal sai ikka asju tehtud. Või siis topivad neile seda Steve Jobsi elulugu pihku. Muuseas, kui see veel selge pole, siis selle määratluse järgi olen ka mina loll, sest ma tulen sealtsamast minevikust.
Aga nüüd ütlen ma sulle, miks sina oled loll.
Iga inimene kipub üle hindama ajastut, mil ta elab. Ta kipub eeldama, et ta elab kõige olulisemal ajal, sest tal on privileeg asuda kõige kaugemas tulevikus. Ta arvab, et tema ajastu saavutused on sedavõrd erilised, et neile ei kehti samad jõujooned, mis kunagi innustasid Shakespeare’i kirjutama võimsaid tragöödiaid sellest, kuidas võim paneb katuse sõitma.
Meie ajastu inimesed kipuvad näiteks ülehindama erinevate tehnoloogiasaavutuste mõju. Nad arvavad, et kui meil on iPhone ja äpid, teeb see meid erilisemaks kui kiviaja inimest, kes leiutas esimese pronksist oda. Tõesti, puhtalt fakti põhjal, et sa oled veel elus ja sul on mingi lahe uus relv, on kerge unustada, et maailma suurimate rumaluste kangelaseks olevad inimesed olid täpselt samasugused inimesed täpselt samasuguste muredega nagu mina ja sina ning ka nemad uskusid, et nad on erilised, sest nad on näiteks noored ja neil oli mingi uus vidin. Nii marssisid nad võidukal ilmel otse probleemidesse, mille eest vanad põlvkonnad olid ammu hoiatanud, kuid mille puhul nad pimedalt uskusid, et neid see ei puuduta.
Selge. Aga kui me kõik juba oleme lollid, proovime siis vähemalt olla lahedad lollid.
Milline võiks olla üks lahe loll?
Ta on avatud erinevatele kogemustele, et ta areneks kiiresti ja erinevate kogemuste all pean ma silmas ka vanu kogemusi. Vahel tüütavad ikka täielikult ära inimesed, kes pole kuulnud midagi antiikfilosoofiast ja arvavad, et nad teavad kõiki asju ise, sest nad oskavad robotit kokku panna.
Tema sõpruskond võiks olla võimalikult mitmekesine. See on kasulik selleks, et teda ei tabaks suletud grupimõtlemine ja sellega kaasnevad kinnisideed.
Ta ei tohiks olla väga mugav, eriti kui ta on üsna noor. Ta võiks kasutada oma aega selleks, et harjutada mingeid ägedaid oskusi või proovida saada mingis asjas Eesti, Euroopa või kogu maailma parimaks.
Ta võiks samas olla ka järjekindel, sest elu näitab, et edukad on need inimesed, kes millelegi pühenduvad.
Ja kõige lõpuks, lahe loll võiks aeg-ajalt endale meelde tuletada, et ta on ikkagi vaid üks loll, sest vahel on kasulik olla enesekriitiline. Sellisest lahedast lollist võib kergesti saada hea liider.
Kui sa tahad olla lahe loll ja saada uusi teadmisi ning oskusi, tule Noorte Liidrite Juhtimiskooli, mille teemaks on sel aastal “Homse Eesti loojad”. Pikemalt loe siit.