Georg Rute: innovaatilised lahendused muudavad maailma
Georg Rute (paremal) ja Sympoweri kaasasutaja Simon Bushell.
Kaisa Hansenil õnnestus kontakti saada Euroopa suurima säästva tehnoloogia äriideede konkursi (ClimateLaunchpad) Eesti finaali VÕITJA, Sympower’i asutaja, Georg Rutega. Georg kirjutab, kuidas jõuda oma idee elluviimiseni (sh paar nõuannet pitchimise kohta!) ning mida tema meelest ühiskonnas muutma peaks.
Sympower OÜ paneb elektriseadmed tööle vastavalt elektrivõrgu vajadusele. Kliimaseadmete, kütteseadmete, veeboilerite ja elektriautode tarbimist võib ajaliselt nihutada ilma kodumajapidamist häirimata. Tegeleme tarkvara ja riistvaraga ning trikk on selles, et koduomanikule on see lahendus tasuta, puhas võit – riistvara maksab kinni elektrivõrk.
Uudishimu ning jätkusuutlik energeetika
Minu põhimotivatsioon edasiliikumiseks on alati olnud uudishimu. Olen hariduselt füüsik, kuid bakalaureuse lõpu poole hakkas mind samavõrd huvitama ka ühiskonnas toimuv. Kuna teadsin, et soovisin veel edasi õppida, otsustasin jätkusuutliku energeetika kasuks, et avada võimalikult palju uksi, õppides tundma väga päevakajalist teemat. Soovisin pärast magistri lõppu omada põhjalikku ülevaadet energeetika valdkonnast, et oskaksin valida, millele tulevikus pühendun. Tundsin tugevalt, et kliima muutuse vastu peab midagi ette võtma ning nägin siin isiklikku võimalust panustamiseks.
Ettevõtlus kui potentsiaalne karjäärivalik
Enne magistrikursuse algust osalesin Climate-KIC suveülikoolis ettevõtluse teemal, kus viie nädala jooksul tegime läbi „mängu“ start-upi. Ilmselt sain siit arusaama, et ettevõtlus üleüldse võib olla potentsiaalne karjäärivalik ning et oma nägemuse elluviimine ei eelda esmalt panka, suurkorporatsiooni või akadeemiasse minemist.
Oma ülikooliõpingute algusaastatel olin isiksuse poolest pigem introvert, kuid magistri ajal ekstrovertne. Magistriõpingute käigus asutasime kahe kolleegiga ühe idufirma mis võitis ka paar võistlust, kuid mille tehniliste raskuste tõttu pooleli jätsime. Tagantjärgi vaadates tasus aga toonane algatus end ära, kuna sealt leidsin endale meeskonnakaaslased, kellega juhin ka praegust ettevõtet.
Akadeemiline edu vs ülikoolivälised projektid
Ülikooliõpingute ajal omandatud tehnilistest oskustest ja teadmistest ning akadeemilisest edust on mul palju kasu olnud. See aitas tõestada välismaailmale, et olen usaldusväärne. Samas oli oluline ka ülikooliväliste projektidega tegelemine, kuna tänu sellele kohtusin oma tulevaste äripartnerite ning inimestega, kellega täna koos töötan.
Idee idufirma loomiseks pärinebki ülikooliaegsetest loengutest. Suuresti tänu ühele väga heale õppejõule, kes oskas ülimalt lihtsalt ja veenvalt selgeks teha, kui tähtis on tarbimise paindlikkus tuleviku elektrisüsteemis. Kuna mind see teema huvitas, läksin pärast magistri lõppu Saksamaale elektrifirmasse praktikale, kus sain oma silmaga näha, kuidas asjad toimivad ning mida saaks teisiti ja paremini teha. Sealt sain ka julguse ise proovimiseks ning oma algatuse elluviimiseks.
Nõuanne, mida ma tagasivaadates endale annaksin, on see, et võimalike partneritega koostööd tehes tuleb kohe alguses kõik selgelt läbi rääkida ning kindlaks määrata, kuidas erinevad osapooled oma panust ja osalust näevad. Sellega ei tohi kindlasti viivitada: mida kauem oodata, seda valusam on hiljem eri teid minna.
Eesti on idufirma asutamiseks väga hea koht. Meil on väga mitmeid toetusstruktuure, nagu näiteks Startup Estonia, Garage48, BuildIt, jpt (vt. start-smart.me). Mentorite ja nõu leidmine ei ole takistus ühelegi ettevõtlikule noorele, kes on pühendunud oma idee elluviimisesse. Selleks, et oma idee partneritele selgeks teha (samuti pitchi ette valmistades), on tähtis mõelda, kes on kuulamas. Uurige, millest nad huvituvad ning ärge rääkige liiga pikalt probleemist ja lahendusest vaid sellest, mille poolest Teie idufirma erineb (meeskond, competitive advantage, traction). Ükski probleem-lahendus ei ole unikaalne, eriline on idufirma ise.
Tulevik ja tehnoloogilised lahendused
Minu meelest on hetkel maailmas väga paljud asjad valesti. Enamasti võtame erinevaid probleeme ühiskonnas iseenesestmõistetavatena, kuna oleme selliste asjadega harjunud. Peame neid normaalseks, sest nii on alati tehtud. Näiteks on Eestis väga kõva autokultuur, autod on kuningad. Selleks, et meie suhtumine muutuks sarnasemaks Taani, Hollandi või Rootsiga, kus eesõigus on jalakäijatel ja jalgratturitel, on tarvis, et noored ettevõtlikud inimesed seda mõistaksid ja muutma hakkaksid. Iseenesest ei juhtu midagi. Näiteks üle maailma on väga levinud autovabad päevad, mida ka Eestis korraldada võiks.
Vaatamata kõigele, olen tuleviku suhtes optimist. Ma usun tehnoloogilistesse lahendustesse nii ühiskondlike kui ka keskkondlike probleemide lahendamisel. Jätkusuutlikuks peab muutuma meie toitumine, tootmine, riietumine, transport ja majutus. Mitmes tööstuses esineb liialt raiskamist. Infotehnoloogia oma olemuselt toodabki aga väärtust üleliigse vähendamisega, efektiivsusega. Näiteks Uber aitab paremini ära kasutada meie autode kapitali, Air BnB meie maju ja kortereid.
Võimalusi erinevate probleemide lahendamiseks on väga põnev välja mõelda ning selleks leiab kindlasti ka toetust ja raha. Inimesed (ja ettevõtted) tahavad aidata neid, kes ühiskonda positiivselt panustavad!
Sympoweri kohta saad lisainfot nende kodulehelt.
ClimateLaunchpadi kohta loe lähemalt SIIT!