Indrek Neivelt: tähtis pole ametinimetus, vaid mida sa oled ära teinud

Indrek Neivelt
foto: Postimees

Pangandusinimestel ei ole, eriti pärast hiljutist majanduskrahhi, just eeskujulik maine. Indrek Neivelti võib pidada erandiks: arvamusliider, hinnatud ekspert ja püsivalt näpuga ühiskonnas toimuva pulsil. TÕNIS KUSMIN vestles temaga sellest, milliseid juhte täna ja homme vaja on.

Eeldan, et intervjueeritav on täpne ja astun Indrek Neivelti kontorisse minuti pealt. Ta on minu tulekuks valmis ja manitseb enne, kui jõuan jope ära võtta: “Ärge juhiks õppige.” Küsin, et miks siis mitte? “Õppida tuleb ikka ametit, mitte juhtimist. Tuleb osata mingit ala. Juhiks on aega areneda küll,” on Neivelt otsekohene. Tundub, et sain intervjuu põhilise iva juba esimeste lausetega kätte. Vestleme sellegipoolest veel mitukümmend minutit. Õigemini tema räägib, sest mõtted on nii põnevad, et mina muudkui konspekteerin. Vahepeal jõuan veidi küsida ka.

Juhtimine pole alati sama.

Mina jagan juhtimise kolmeks. Neil kõigil on nimeks juhtimine, aga sisu on erinev. Esimene tase on brigadir. Ta on nagu esitööline. See inimene juhendab teisi, aga võtab ka ise hargi kätte. IT-firmas on selline juht ka ise koodikirjutaja. Teine tase on manager. Tema põhitöö ongi inimeste juhtimine. Tema harki kätte ei võta ega koodi ei kirjuta. Kolmandaks on liider. Tema näitab suunda, teeb strateegiat ja visiooni. Liider on see, kellel on mingi nägemus ja kes läbi oma jutu viib selle inimesteni. Manager vaatab, et asjad oleks tehtud, tal ei pea suuri ideid olema. Liidril on ideed ja visioon.

Tee asjad ära.

Mina alustasin töötamist rohkem kui kahekümne aasta eest Hansapangas. Hakkasin varakult esitööliseks ja anti järjest rohkem vastutust, sest sain asjadega hakkama. Muidugi organisatsioonikultuurid on erinevad. Mõnes hinnatakse tulemuslikkust, mõnes ülemusele pugemist. Hansapangas oli tähtis tulemus.

Asjad tuleb lihtsalt ära teha. Täna räägitakse liiga palju juhtimisest. Eestis on paarikümne aastaga koolitatud välja kümneid tuhandeid juhte, kes võivad tsiteerida erinevaid tippjuhte, aga ei saa tihti hakkama lihtsate asjadega nagu kuidas korraldada tööd nii, et poes poleks pikka järjekorda. Toimima ei suudeta panna põhiasju nagu kes millega tegeleb ja kuidas üksteist toetada, kui vaja. Aga tsitaate ja meetodeid, kuidas paarikümne tuhande inimeselist organisatsiooni juhtida, teatakse hästi.

Leia oma ala.

“Kõik ei saa juhiks ja polegi vaja.”

Mulle on tulnud inimesed ennast juhiks tööle pakkuma. Mõni on 22-aastane ja tahab juhtida. Kui ma küsin, et mida sa siis juhtida oskad, ei osata midagi vastata. Bakalaureusekraadi tasemel juhtimist õppida on kuritegu. Õppida võid näiteks arstiks või inseneriks. Kui juhtimine sobib, siis võib võtta lisakursuse või MBA.

Ma ei saa aru sellest, et hüppad ühelt alalt teisele. Näiteks oled juht mõnes kaubamajas, siis saapavabrikus ja siis pangas. See on eilne päev. Täna on piiride tähtsus vähenenud ja rohkem suheldakse erialaselt. Mina kvalifitseerin ennast pangandusspetsialistiks, pangajuhiks. Geograafiline asukoht pole siin nii oluline. [Neivelt alustas Hansapangas, seejärel juhtis seda, nüüd on nõukogu esimees Peterburi pangas].

Kõik ei saa juhiks ja polegi vaja. Võid ju lugeda Jack Welchi raamatuid, kuid tema on erand. Nagu ka Usain Bolt. Me võime kõvasti trenni teha ja õigesti toituda, aga kõik pole talendid. Leia oma ala ja tegele sellega. Õppida tuleb ikka eriala ja teha asja, kus silmad säravad. Küll siis teised asjaga kaasa tulevad. Ühe juhtimisõpiku teise järel lugemine – see ei anna midagi.

Pühendu.

Täna on üldse vähem koolitatud juhte vaja. Näiteks ka need, kes start-up-firmasid juhivad, pole juhtimist õppinud – nad on mingi eriala spetsialistid. See, kes asja veab – tal silmad säravad, ta kiirgab energiat ja see tõmbab inimesed kaasa. Tal on siht, kuhu minna. See peab olema muidugi piisavalt ambitsioonikas ja piisavalt realistlik.

Kõige tähtsam on ikka pühenduda, kogu kirega teha. Siis näevad seda teised ka. Näiteks meil pangas hakkas tööpäev pool üheksa, aga mina olin kohal 7:15. Tulemus oli see, et varsti töötasid kõik alates 8:15-st. Pool aastat pärast seda, kui mind edutati ja ma teisele korrusele tööle läksin, tulin kell 8:30 vanadele kolleegidele külla. Kohal olid alles pooled inimesed, sest ülemus tuli tavaliselt peale üheksat. Inimesed joonduvad väga kiiresti liidri järgi. Ja kohanevad.

Inimesed ja vead.

Kas ma olen teinud vigu? Vigu teevad inimesed ikka, kogu aeg. Tähtis on kiiresti reageerida. Saad ju tagasisidet ja näed, kuidas asjad toimivad. Kui läks midagi valesti, siis tuleb kiiresti teisiti teha. Mitte ajada näpuga mingis plaanis järge. Väikeseid vigu võib teha ja tulebki lasta teha, sest vigadest õpitakse. Tähtis on, et strateegilisi vigu ei tee – neid, mis viivad pankrotti. Kuigi mõned ütlevad, et ka see on õppetund.

Kõige tähtsam on governance – kellele mis õigused annad. Seal on võimalik kõige suuremaid vigu teha. Inimeste lahtilaskmist kaalud alati kaua. Ei taha ju kellelegi haiget teha. Aga pärast saad aru, et pole kedagi liiga vara lahti lasknud.

Kuidas ma inimesi valin? Kõige tähtsam on tema tahtmine, sära silmades. Ma ei salli inimesi, kes korjavad CV-sse töökohti ühest firmast ja teisest firmast. Minu jaoks pole tähtis, kus ta töötas, vaid mida ta on ära teinud.

Muutuse läbiviimine.

Kuidas muutust läbi viia? Sa pead inimesi veenma, et see on vajalik. Kõige raskem on muutust läbi viia sellises organisatsioonis, kus arvatakse, et kõik on hästi ja pole vaja muutuda. Kehvas olukorras mõistavad kõik muutuse vajalikkust. Pead selgitama, kuhu maailm läheb ja mis trendid on. Samuti, et mis siis juhtub, kui me nii ei tee.

Juhi roll muutuvas maailmas.

“Neid juhte, keda meie ülikoolid toodavad, neid tulevikus ei vajata.”

Täna pole vaja inimesi nii palju juhtida. Paljudes kohtades on juhi roll olla brigadir – töötad ise ja juhendad teisi. Näiteks mina poleks IT-firmas hea juht, sest ma ei oska progeda. Ma ei oskaks seal juhtida. Võiksin juhtida üldisel tasemel, aga sellist juhti pole neile vaja. Asja peab sisuliselt tundma. Ega ma siin Ldiamonis ka ei juhi [Ldiamon on Neiveltile kuuluv ettevõte, mis toodab optilisi seadmeid]. Ma lihtsalt küsin vahel, et kuidas läheb. Samuti on vaja juhte-liidreid. Neid managere, keda meie ülikoolid toodavad, neid tulevikus ei vajata.

Lõppsoovituseks noortele.

Õppige eriala. Juhiks jõuab alati õppida. Insenerist või kirurgist võib juht saada, aga juhist kirurgi ei saa. Vähemalt mina pole näinud.