Ivo Lasn: „Latt peab olema seatud kõrgele.“

FOTO: Rando Kall
Autor: Kärt Lehis
Toimetaja: Astrid Mägi
Ivo Lasn on 2015. aasta novembrist alates Playtech Eesti üksuse juht ning jätkuvalt ka Playtech Retail äriüksuse finantsjuht. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.
Millised on Teie jaoks eduka ettevõtte alustalad?
Meeskond. Loomulikult on oluline ka ärimudel, aga tiim, kes seda kõike ellu viib, on kõige alus. Tiimi koostööst tulenev sünergia on see, mis annab olulise eelise.
Milliseid karjäärivalikuid peaks tegema noor, kes pürib finantsjuhi ametikohale? Kas on vaja ilmtingimata olla pädev raamatupidamises, et olla edukas finantsjuht?
Minul endal on õnnestunud töötada koos finantsjuhtidega, kes on olnud pädevad raamatupidamises ning seetõttu ma hindan seda omadust kõrgelt. Väga meeldiv ja hariv on olnud koostöö, kui ülemus räägib n-ö sinu keeles. Finantsmaailm koosneb paljuski reeglitest, standarditest ja seadustest ning kuna finantsjuhi üheks ülesandeks võib pidada ka ettevõtte tagatoa korrashoidmist, siis põhialuste teadmine on vajalik.
Ei ole võimalik finantsjuhiks pürgijale karjääriplaani välja tuua. Enamustest finants- ja raamatupidamisalastest ametitest on võimalik edasi pürgida finantsjuhiks. Oluline on, et inimene ise tunneks huvi ettevõtte tegevuse vastu ja õpiks nägema seoseid ettevõtte majandustegevuse ja finantsaruannete vahel. Sealt edasi juba järgmiseks sammuks on ettevõtte tegevjuhtidele õige ja vajaliku info edastamine otsuste tegemiseks, mis on ka finantsjuhi üheks oluliseks tööüleasandeks.
Playtechis on kuuldavasti väga põhjalik tööle kandideerimise protsess. Kuidas saaks kandidaat ennast esile tõsta ja silma jääda?
Tööle kandideerimise protsess on meil tõesti põhjalik, kuna meie jaoks on oluline, et tekiks mõlemapoolne veendumus vastastikusest sobivusest. See ei ole vajalik ainult meie kui tööandja jaoks, vaid ka kandidaadi jaoks, kuna selle protsessi käigus kohtub ta erinevate inimestega ning loodetavasti tekib seeläbi selge arusaam meie põhiväärtustest, ootustest ning võimalustest. Meie eesmärk on leida need inimesed, kellel on sisemist põlemist ja initsiatiivi, kes hindavad meeskonnatööd ning jagavad meiega soovi olla oma valdkonnas parim. Kuna me ei hinda ainult töökogemust, siis on tihti vaja läbi viia 2-3 vestlust ning vahel ka proovitöid. Silma paista saab mitmeti – juba korrektse ja hästi loetava CV või LinkedIn profiiliga või miks ka mitte video-CVga, tuues välja selle kõige olulisema info, sest kandidaate on palju. Silma paistab ka kandidaat, kes on teinud korraliku kodutöö ettevõtte ja ametikoha kohta, võib-olla juba meie praeguste töötajate kaudu uurinud üht-teist, teab ja tunneb oma tugevusi ja arenguvõimalusi. See annab meile signaali, et tegemist on motiveeritud ja asjaliku inimesega.
Kuidas anda ülemusele teada, et ma soovin ametikõrgendust? Kas ametikõrgendust peaks üldse ootama või ise küsima?
Ametikõrgenduse eelduseks on, et ettevõttel on vajadus selle kõrgema positisooni osas või on sobiv positsioon vabanenud. Kuna sellise võimaluse ootamine võib kaua aega võtta, siis alustuseks soovitan pigem täiendavate tööülesannete ja vastutuse juurde küsimist. Usun, et enamasti on ülemustel hea meel, kui nende alluv nende koormust vähendada soovib ja näitab, et ta soovib areneda. Sellisel juhul sobilikul hetkel ei ole tihtipeale vaja enam ametikõrgendust küsida, vaid seda pakutaksegi sulle.
Playtechi praktika on anda oma töötajatele võimalus kandideerida kõikidele avatud positisoonidele. Silmapaistvatele töötajatele pakume pigem ise uusi võimalusi. Sisemisi liikumisi ja edutamisi on praktiliselt iga kuu. Enamus meie tippspetsialiste ja osakondade juhte on välja kasvanud Playtechi seest. Ka mina olen üks näide sellest.
Kas tunnete juhina, et olete oma töötajatele eeskujuks? Mida see Teie jaoks tähendab?
Playtech on suur ettevõte ja meil töötab palju erinevate alade spetsialiste. Ma tunnetan eeskujuks olemist, aga on ka selge, et enamikul töötajatel on enda valdkonnas omad eeskujud. Minu jaoks on see täiendav vastutus olla ettevõtte eesotsas, esindada ettevõtte väärtusi, et töötajad saaksid uhkust tunda ettevõtte üle, kus nad töötavad.
Kas juhi-alluva suhe muudab Teie suhtlust oma töötajatega?
Muudab ikka, samas kindlasti ei rõhuta ma seda igapäevaselt. Ma näen ennast ikkagi tiimi liikmena ja ei soovi tõmmata piiri enda ning töötajate vahele, kuna selle piiri taha võib mõnikord oluline info pidama jääda.
Kõik on kuulnud ütlust „Klient on kuningas“. Aga kes on olulisem, kas klient või töötaja?
Meie äris on kliendid partnerid. Kui kliendil läheb hästi, läheb ka meil hästi. Mõlemad osapooled arvestavad üksteisega, tööplaanid tehakse üheskoos ja pikema koostöö korral on teise poole ressursid teada, seega seda vähem on üllatusi. Playtechi-suguse suure ettevõtte eelis on võimalus ressursse jagada. Kliendid on tähtsad, aga ettevõtte pikaajalise eduka toimimise tagamiseks ei tohi töötajat kui ettevõtte kõige tähtsamat vara, üle koormata ja läbi põletada.
Kas Playtechis vaadatakse ka tööle kandideerijate vabatahtlikku tegevust ja osalemist organisatsioonides? Kas see on ettevõttele oluline?
Otseselt me vabatahtlikuna tegutsemist CVst ei otsi, kuid kindlasti on see lisanüanss ja annab parema ülevaate, millised tegevused kandidaadile korda lähevad väljaspool tööd – olgu siis tegemist vabatahtliku töö või heategevusega. Kuna me oleme ettevõttena õla alla pannud erinevatele heategevuslikele üritustele ja ettevõtmistele, siis on hea teada, et ka meie töötajatele selline tegevus korda läheb ning meie hulgas on neid, kes sooviksid vabatahtlikuna panustada ja heategevust toetada.
Tuntud koomik ja näitleja Amy Poehler on öelnud: „Edukad inimesed teevad asju enne, kui nad valmis on“. Ka läbikukkumised õpetavad meile midagi enda kohta. Kas kõrgemale ametikohale peaks pürgima siis, kui inimene tunneb, et ta on täiesti valmis? Või võiks seda teha siis, kui võimalus avaneb ja panna end proovile vaatamata väikesemale töökogemusele?
Sellega olen ma täiesti nõus. Latt peabki olema seatud kõrgele, vastasel juhul sa lihtsalt ei ole motiveeritud piisavalt pingutama, et tuleks välja tegelik võimekus. Tihtipeale võibki olla nii, et inimene töötab oma tavapärases ametis ja kõik on justkui ilus, aga tegelikult jääb suur osa ressurssi kasutamata. Mulle endale meeldis ettevõtja Richard Bransoni ütlus „Kui su unistused ei hirmuta sind, siis on nad liiga väikesed“.
Mis on Teie lemmikraamat?
Ei tahaks öelda, et just lemmik, aga muljet avaldas Steve Jobsi lugu. See on lugu õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, õigetest ja valedest otsustest. Ettevõtlikule inimesele on seal kindlasti mõtteainet, mis puudutab nii tööalaseid tegemisi kui ka isiklikku elu.