Juhi raamatukogu: “Emotsionaalse intelligentsuse treening”

1990ndatel šokeerisid äriringkondi uurimused, mis väitsid, et 90% tulemuslikkusest sõltub emotsionaalsest taibust, mitte tehnilistest teadmistest. Sellised tulemused peaksid ka igaüht meist sundima kriitilise pilguga peeglisse vaatama – enda käitumist analüüsima ja vastama mõndadele küsimustele. Näiteks kuidas sobivad sinu tänased ning homsed tegevused sinu unistuste ja isiklike eesmärkidega või kas suudad keskenduda oma planeeritud tegevustele isegi kui oled kellegagi tülis? Kas lahendad probleeme nende tekkimisel või lihtsalt kurdad nende üle?

See raamat on sulle, kui soovid olla homme parem inimene, juht, kaaslane, sõber, kui olid eile.

Kolm õppetundi raamatust

Organisatsiooni tulemuslikkus on tihedalt seotud üksikisiku emotsionaalse intelligentsusega (EI).

Kui oled tihti töötanud gruppides, siis oled eeldatavasti märganud, et sageli ei juhi inimesi nende tegevustes loogika, vaid tihtipeale hoopiski tunded. Seetõttu peaks ka iga juht endale teadvustama, et organisatsiooni ja meeskonna edukus on tugevas sõltuvuses sellega, kas nende liikmed omavad kontrolli oma emotsioonide üle (või on nagu lehed tuules).

Mida aga saaks juht teha selleks, et tõsta oma organisatsiooni tulemuslikkust? Teose autorid tegid uurimuse rohkem kui 500 organisatsioonis, mille käigus selgus, et arengutreening (coaching) kui juhtimisvahend tagas paremaid tulemusi ning aitas seatud eesmärke märgatavalt suuremal määral saavutada. Seega peaks igas organisatsiooni juht jälgima, et nende organisatsioonis pöörataks piisavalt tähelepanu liikmete individuaalsele arengule ja suunamisele.

Kõik algab iseendast.

Enne kui asud arengutreeninguid läbi viima ning teisi inimesi suunama, tuleks üle vaadata ka oma väärtused ja käitumised.

Esiteks on oluline mõista, et see, mida me teeme, ei defineeri seda, kes me oleme. Kui väärtustad oma parima sõbra juures siirust, ei ole oluline, kas ta lõpetas just ülikooli cum laudega või langes ülikoolist välja.

Teiseks tuleks selgeks teha, kas me ikka teame, mida me tegelikult väärtustame ja analüüsida, milliseid sisemisi väärtusi väljendab meie käitumine. Kui tead tegelikke väärtusi, mis sind suunavad, on väiksem tõenäosus, et surud arengutreeningu käigus teisele oma tõekspidamisi tahtmatult peale või lased endaga manipuleerida.

Kuula ning tunne oma kaaslast. Suhtu austusega.

Arengutreening pole koht, kus juht särab. Arengutreening on juhendatava jaoks. Kõigepealt tuleks paika panna, kus suunas juhendatav ise soovib minna, juhi ülesanne on peegeldada ning küsida õigeid küsimusi.

Tuleb arvestada kus juhendatav paikneb oma elus, missugused eeldused tal on oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ei ole võimalik kohe, kuid kõik on võimalik, aga ainult siis kui on omandatud vajalikud oskused. Ühed juhendatavad vajavad lihtsalt julgust, kuid paljud vajavad rohkemat kui lihtsalt lauset „kõik on võimalik“ – pettumus, mis järgneb ebarealistlikele ootustele, on erilist demoraliseeriv.

„Pidage meeles, et te ei saa kunagi täpselt teada, kuidas keegi ennast tunneb, kui ta just ise ei räägi seda teile.“

Kellele või mille jaoks soovitaksin

Soovitan kõigile, kes on meeskonna või üksikisikute (nt juhtide) eestvedajad ning soovivad osata nii end kui oma meeskonnakaaslasi paremini motiveerida.

Hinne

5 palli skaalal 5.

Tsitaadid raamatust

„Võtke ennast sellena, kes te olete, mitte sellena, mida te teete. Sama kehtib suhtumises teistesse inimestesse.“

„Ärge andke hinnanguid ega tehke võrdlusi: me võime aktsepteerida seda, kuidas see, mida me kuuleme, sobib meie enda põhiväärtuste ja veendumustega või on sellega konfliktis, kuid me ei mõista hukka.“

„Kuidas arengutreener teab, millal ta on esitanud just selle õige küsimuse? Sageli selle järgi, kui treenitav on pärast ärakuulamist vait. Kui see juhtub, siis tuleb jätkata samas suunas. EI (emotsionaalselt intelligentse) treeneri jaoks ei ole midagi võimsamat, kui näha, kuidas tema treenitava mõtted arenevad ja kristalliseeruvad. Oskus koos vaikida kaasneb võimega pidada teisest inimesest lugu.“

„Kui käskiva arengutreeneri eesmärk on treenitavaga manipuleerida ilma tema huvisid arvestamata, siis emotsionaalselt intelligentne treener suunab ainult juhul, kui ta tunneb, et see on treenitava huvides ja ka siis ainult tema loal.“

„Lugupidamine teistesse tähendab seda, et me aktsepteerime seda, et teistel inimestel on õigus teha, mida nad teevad seetõttu, et nad on need, kes nad on. See ei tähenda, et te peate nõustuma kõigega, mida nad teevad, kuid see tähendab, et teie roll mittesuunava arengutreenerina on teada oma veendumusi ja hoiakuid ning hoida need sessioonist eemal.“

„Eesmärgi saavutamisvõime võtmeks on põhjuse või emotsionaalse seoses leidmine eesmärgi püstitamiseks ning meie suhtumise ja käitumise ühtlustamiseks meie isiklike põhimõtete ja –väärtustega.“

Osta või laenutada?

Kui tegeled juhtimisega praegu ja edaspidi, siis soovitan raamatut osta.

	Helen Mikkov Möödunud kevadel kuulusin AIESEC Tartu juhatusse ning juba teist aastat järjest oli mul ülesanne teha teatud inimestele regulaarselt arenguvestlusi: aidata neil ennast paremini tundma õppida ning siduda nende isiklikke soove ja unistusi organisatsiooni visiooni ning eesmärkidega, suurendades nende motivatsiooni igapäevaelus. Kuigi olen saanud palju positiivset tagasisidet oma arenguvestluste läbiviimiste kohta, soovin, et oleksin lugenud seda raamatut kaks aastat tagasi – mu juhendatavatel oleks olnud kergem ja nad oleks kindlasti rohkem arenenud oma tööülesannete kaudu.