Juhtimiskool 2014 otseülekanne

Tere päevast! Tundub, et vaid aasta on möödunud eelmisest Juhtimiskoolist, aga siin ta lõpuks on – kaua plaanitud ja korraldatud Noorte Liidrite Juhtimiskool 2014! Taaskord Tartu Tervishoiu kõrgkoolis, taaskord sajakonna ägeda noore osalusel, taaskord 25 korda odavam ja ainult 2,5 korda vähem lahedam kui Pärnu Konverentside juhtimiskoolitused ning taaskord kolm päeva pidevalt uuenevas teksti- ja pildiülekandes. Mina olen Andrei, tuntud ennekõike bestselleri, Amazoni müüduimate juhtimiskonverentside retsensioonide edetabelis möödunud aastal Jakarta Juhtimisföderatsiooni Juhtimisasssamblee kokkuvõtte järel teisel kohal platseerunud “Juhtimiskool 2013 otseülekande” autor ja Juhtimisportaali peatoimetaja. Minuga liitub täna värske Noorte Liidrite meeskonnaliige ja portaali toimetaja Liisa. Koos vastutame selle eest, et siia ja Noorte Liidrite Facebooki-lehele jõuaks pidev ülevaade toimuvast, melukirjeldused ja parimad mõtted meie põnevate esinejate-koolitajate etteastetest. Head Juhtimiskooli!

1. PÄEV – REEDE

10:10. Tervitusmimoosad kätte saadud ja kohustuslik motiveeriv Nike’i-reklaam vaadatud, on laval Juhtimiskooli peakorraldaja Martin Naggel ja Noorte Liidrite tegevjuht Kadi-Ingrid Lilles, kes juhatavad sisse Juhtimiskooli esimese päeva. Noorte Liidrite lühiajalugu ilmestab ennekõike fakt, et tänase näol on tegu juba viienda Juhtimiskooliga!

Esimest korda üle mitme aasta on tehnikapuldis keegi peale Noorte Liidrite looja Martin Adolf Noorkõivu, et mees saaks esimest korda üritust rahulikult tavakuulajana nautida. Täiesti juhuslikult on talle sattunud pilet kohaga poole meetri kaugusel tehnikapuldist. Avavideo suutis muide kokku joosta kõigest kolme sekundi järel. Hea algus!

10:23. Terve saal ohkab kergendunult, kui Martin ütleb, et vaatamata tihedale kavale on arvestatud õhtul aega ja ruumi ka Hispaania-Hollandi mängu vaatamiseks. Huhh!

11:00. TOOMAS ROOLAID. “Õppimise töötuba”. Kokkulangevused eelmise aasta Juhtimiskooli avanud, kell 11:00 alanud Toomas Roolaiu koolitusega “Õppimise töötuba” on täiesti juhuslikud! Üks Noorte Liidrite lemmikkoolitajaid räägib sellest, kuidas, üllatus-üllatus, õppida.

“Minu agenda on täna lihtne,” ütleb Toomas: “Muuta seda üritust teie jaoks intensiivsemaks ja tõhusamaks. Aga mis on teie eesmärk?”

“Kas keegi tuli siia omale näiteks ideaalset elukaaslast ja laste ema otsima?” küsib ta pisut hiljem naerupahvaku saatel. “Võibolla tuli, aga ei julge välja öelda.”

Täienduseks möödunud aasta neljale “häkile”, toob Toomas välja neli mõtlemisega seotud hullumeelsust.

1. Hullumeelsus on arvamus, et õppimise kõige olulisem osa on info vastuvõtmine (või pähe toppimine). Ehk see, mida koolis tehakse. Info üksinda on mõttetu, õppimine peab sisaldama enamat. Õppimine on seos info vahel – selle, mida sa juba tead ja selle, mis on uus, vahel. Mitte keegi ei ütle teile ühel konverentsil midagi uut – ehk unikaalset infot te siit tegelikult ei saa. Selleks on Google. Siia tulite ikkagi mõtlema, teiste arvamust kuulama ja arutama. Sellise definitsiooni järgi on enamik Eesti õpetajatest hullud.

2. Hullumeelsus on unustada ära, et teie juhite oma aju. Me otsime liiga palju head õpetajat selle asemel, et osida enda seest põhjust, miks me ei suuda õppida. Targad inimesed suudavad õppida ka kõige halvematelt koolitajatelt.

3. Hullumeelsus on mitte omada eesmärki. See võib olla kas või mõttetu või tehislik, aga niisama eesmärgipäratult ei õpi sa midagi.

4. Hullumeelsus on arvata, et inimesed õpivad sarnaselt. Ka ühe koolituse raames ei saa kunagi kõik õnnelikud olema – mõnele sobib rohkem videomaterjal, mõnele pildid, mõnele tekst, mõnele arutelu. Leida tuleb enda jaoks efektiivne viis.

12:50. KAJA KALLAS. Ja siin ta on, luus ja lihas meie ees, ilmselt käesoleva Juhtimiskooli kõlavaima nimega esineja, värske Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Üsna alguses satub Kaja pisut pahuksisse välja lülituva mikrofoniga. “Jutt läks nüüd nii igavaks, et lülitati mikrofon välja. Debattidel oli samamoodi, et mõnel oleks võinud mikri välja lülitada.”

Inimeste käitumine ajas muutub ja selle ette ennustamine on suhteliselt tänamatu. Futuroloogias on ennustatud 2000. aastaks, et inimeste peamiseks mureks on, kuidas oma aega täita, sest selleks ajaks pidid robotid kõik asjad ära tegema. Selline võib olla ka 2025. aasta.

Eesti väljakutseks on leida riigi konkurentsieelised. Ei ole mõtet tegeleda oma nõrkustega, vaid tegelema peaks oma tugevustega ja neid edasi arendama. See kehtib nii riigi kui üksikisiku puhul. Meie tugevus peaks olema väiksus ja paindlikkus. Meie väljakutseteks ja võimalusteks on IT kasutamine läbi teiste sektorite, tervis (seahulgas tervislik toitumine, geenitehnoloogia jne.) ja ressursside parem kasutamine. Siiani oleme olnud odav allhankemaa, aga selline odav allhankemaa ei saa kunagi kasumit endale, sest intellektuaalne omand on kellegi teise käes.

Lisaks majandusele on suureks väljakutseks väärtushinnangud. Üheltpoolt oleme väga Euroopa-meelne maa ja toetame Euroopa Liitu. Teisalt kui vaadata mingeid euroopalikke väärtushinnanguid nagu sallivus ja hoolivus, siis neid ei leia sugugi nii tihti. Kas või kooseluseadusega seonduvalt on päris hirmus, mida Riigikogu liikmetele kirjutatakse. Lisaks on keskkonnateadlikkus väike. Kõige suuremaks probleemiks on aga usalduse puudus. Ja kui ei ole usaldust, ei saa ka olla koostööd. Õnneks on hakanud vaikselt koolidesse jõudma suhtumine, et tehakse rohkem rühma- ja koostööd.

Publikust küsitakse Kajalt selle kohta, miks eksperte riigijuhtimisse piisavalt ei kaasata. Kaja vastab oma kogemuse näitel, et “kaasame nii et hoia mütsi kinni”, aga kaasamine pole see, et võtakse kõik ideed kohe vastu, vaid et neid võetakse arvesse ja püütakse erinevate huvigruppide vahel kompromisse leida.

14:10. Lõuna söödud, on paralleelselt ees kaks koolitust. Seetõttu kirjutan ühest koolitusest kuuldu põhjal ja teisest vastavalt omaenda oletustele, mis seal kõne all olla võinuks. Hi-hi. Tähelepanelikud lugejad panid muidugi tähele, et portaali eest vastutab täna kaks inimest, mistõttu saab siit lugeda mõlemast koolitusest.

14:20. MARGUS RINK. “Organisatsiooni juhtimine.” Eesti Energia tähtsuselt teine mees, energiamüügi juht Margus Rink räägib sellest, kuidas üht ettevõtet juhtida. “Olles ettevõttes number üks, on kogu vastutus sinu õlul – ka öösel, nädalavahetuseti,” räägib Margus. “Mulle meeldib pigem olla number kaks või üks neist järgmistest, siis on võimalik elada oluliselt värvikamat elu ja tegeleda ka muude asjadega.”

Kui oled noor juht, siis sa ahmid kõike sisse – loed raamatuid ja mõtled, et Jack Welch on äge mees, ja üritad teda jäljendada, kirjeldab Margus. Aga kerge on unustada küsimust, kas see üldse sulle sobib. Kõigepealt tuleb õppida iseennast juhtima ja siis alles hakata teistega tegelema. Selle tarbeks võib jaotada mõtteliselt neli astet:

1) Eneseteadlikkus.

2) Enesejuhtimine.

3) Teiste tunnetamine.

4) Teiste juhtimine.

Esimese asjana tuleb luua selge pilt iseenda tugevustest ja nõrkustest – mõista, mis paneb inimest liikuma, milles ta on hea, mis aga talle nii hästi sobida ei pruugi. Siis saab omakorda õppida ennast mõjutama ja suunama.

Hea eneseteadlikkus ja enesejuhtimine loovad eeldused ka teiste inimeste paremaks tunnetamiseks. Tasub pöörata tähelepanu sellele, kes, mida ja miks teeb. Sageli ei suuda inimesed end teiste olukorda asetada, ega mõista, et väga imelikke otsuseid tehakse absoluutselt õilsatel ja õigena tunduvatel eesmärkidel. Selliste olukordade mõistmiseks tulebki mõista inimeste positsioone ja motivatsioone.

Hea teadlikkus inimeste motivaatoritest valmistab omakorda ette pinnase inimeste juhtimiseks, mida ei tasu ajada sassi manipuleerimisega. See tähendab pigem eelduste loomist selleks, et inimesed saaksid teha asju, mis neile meeldivad ja mis neile isiksuse poolest sobivad.

Oluline on inimese juhtimiskäekiri, aga seda disainivad paljus juba lapsepõlve mõjud. Meis kõigis on peidus mingid mustrid, aga raskem on teadvustada, kust need mustrid pärinevad. Margus toob enda kohta näite suurest austusest ema vastu, kes veel kolhooside ajal maainimesi, kellest paljud üleliia jõid, juhtis ja sellega hakkama sai. Teiseks toob ta välja selle, kuidas varasemal tööl Indrek Neiveltilt ebaõnnestumise eest nahutada sai. Toona aitas just see, et vallandamise asemel anti teine võimalus, mistõttu motivatsioon oli pikalt kõrgel juba lihtsalt tõestamaks, et see teine võimalus on vääriliselt antud.

Ka parim juht ei suuda tegeleda kõigega. Selles mõttes on juht nagu lavastaja, kes peab kõige toimumist jälgima ja aru saama, mis on kõige olulisem. Tuleb valida see õige koht, millele oma energiat ja tähelepanu suunata. Tõenäoliselt tuuakse juhi juurde päevas lõputult probleeme, millest tõenäoliselt on väga olulised üksikud, aga just nende lahendamine on võtmetähtsusega.

14:20. VAHUR MURUTAR ja KARIN HANGO. “Meeskonna juhtimine”. Vahur ja Karin töötavad koolitus- ja arendusfirmas SELF II, mis on Eesti kõige vanem erakapitalil põhinev koolitusfirma. Asutus on tegutsenud juba 25 aastat ning nagu Vahur ütleb: “Karin armastab rääkida ja mina vaikida – selleks sobime väga hästi.”

Karin leiab, et tema näiteks ei ole väga hea meeskonnajuht, kuna ta on liiga kärsitu ja nõudlik. See tähendab, et ta tahab, et kõik meeskonnaliikmed teeksid sama hästi ja kiiresti tööd kui tema seda suudaks teha.

Vahur on olnud AIESEC Tartu viimase viie juhi coach ning tema kogemuse põhjal tulevad juhtimisel alati mingil hetkel inimese enda piirid ette. Seega, et olla hea tiimijuht, tuleb ise inimesena edasi areneda ja end arendada.

Karini kogemusel kujuneb selline olukord, kus inimesed tulevad kokku ja tahavad hakata nullist meeskonda looma ja juhtima, katastroofiks. Ka start-upide esimesed probleemid on alati seotud meeskonnaprobleemide ja omavahelise koostööga. Tiimid ei hakka iseenesest tööle ning selle jaoks tuleb tööd teha. Andekad inimesed kipuvad koonduma ja soovivad olla sellises meeskonnas, kus teised inimesed on ka andekad. Iga endast lugupidav inimene lahkub halvast meeskonnast.

Meeskond on hästi juhitud, kui juht suudab meeskonnahuvid enda huvidest kõrgemale seada. Ilma selleta ei tööta meeskond hästi.

Kõige demotiveerimam on näha, kuidas teised meeskonnaliikmed kas teevad kokkulepitud ülesandeid võimalikult vähe või jätavad need üldse tegemata.

Igas meeskonnas esineb konflikte. Ilma konflikte läbi töötamata ei ole võimalik meeskonnana edasi minna.

Üldiselt iseloomustavad tippmeeskonda: 1) eesmärgiselgus, 2) koostöövalmidus, 3) meeskonnaliikete teadlikkus oma rollidest. 4) ülesannete vastavus meeskonnaliikmete võimetele, 5) kõikide meeskonnaliikmete kaasatus otsustamisse, 6) isiklike eesmärkide allutamine meeskonna omadele, 7) võime omavahelisi konflike efektiivselt lahendada, 8) käitumist suunavate põhireeglite olemasolu, 9) tähelepanu pööramine kvaliteedile, edule, innovaatilisusele, 10) tagasiside andmine ja vastu võtmine (sh. juhile tagasiside andmine ja vastu võtmine), 11) meeskonnal on ettevõttes juhtiv roll.

Karini ja Vahuri kogemuse põhjal on maksimaalne liikmete arv heaks meeskonnatööks 8- 12. Üle selle on meeskonda väga raske juhtida.

Meeskonna kujunemine toimub läbi viie faasi. Esimene on sõltuvusfaas, mil grupis õpitakse tundma üksteist ning seda, kuidas tuleks kaaslastega käituda ja kuidas koos hakkama saada. Selles faasis orienteerutakse juhile ning oodatakse temalt kindlaid juhiseid ja toetust. Juhilt küsitakse, millised on meeskonna normid ja reeglid.

Teine on konfliktifaas, kus üldjuhul toimuvad väga tormilised muutused. Selles arengufaasis toimuvad tavaliselt esimesed konfliktid ja rahulolematus. Võideldakse oma rolli ja mõjuvõimu kehtestamise eest, püütakse meeskonnas oma piire ja võimalusi suurendada.

Kolmas on normeerumisfaas ehk eraldumisfaas. Selles faasis lepitakse kokku grupis tegutsemise normides ja reeglites. Ülesanded jaotatakse ning toimub enesemääratlemine grupi liikmena.

Neljas on koostööfaas. Koostööfaasis kuulatakse teisi meeskonnaliikmeid, tööjaotus on selge, erinevusi aktsepteeritakse ning suhted meeskonnaliikmete vahel on pingevabad ja avatud. Meeskonnaliikmed võtavad vastutuse grupi tegevuse eest ning meeskonnaliikmetele on oluline grupi maine.

Viies ja viimane on leinafaas, mil meeskond lõpetab ühise tegutsemise. Kuna selleks ajaks on meeskonnaliikmed omavahel hästi kokku kasvanud, otsivad nad tihti edasisi võimalusi omavahel koostöö tegemiseks.

Edasiseks soovitavad Karin ja Vahur meeskondade juhtimise kohta lugeda raamatut “Esimene võrdsete seast” ehk “First among equals” (autor D. Maister).

18:45. PRIIT MIKELSAAR. “Mõtteid koostööst”. La Muu ja Biomarketi juures tegev Priit Mikelsaar räägib tänase viimase kõnelejana koostööst.

Koostööl põhineva äri tegemisel tasuks läbi mõelda, kas teha seda ühiselt sõpradega või mitte, kas teha seda 50/50 ettevõtmisena kahe inimese vahel või erineva osalusega, kas teha pika või lühikese lepinguga, kas jagada individuaalset või meeskondlikku boonust. Priit, kellel on erinevatest vormides erineva eduga kogemusi, leiab, et temale sobib ärilises mõttes individuaalne boonus, sest see soodustab koostööd meeskonnaliikmete vahel. Samuti võib individuaalse boonuse mittepakkumine demotiveerida kõige tugevamaid müügimehi.

Äri alustamisel pole mõtet leiutada jalgratast – alati on olemas hulk inimesi, kel on antud valdkonnas palju rohkem teadmisi. Tuleb leida eksperdid, kellega rääkida. Isegi, kui selleks tuleb lennata välismaale, on tegu mikroskoopilise investeeringuga võrreldes võimalike hilisemate kasudega valdkonna tundmisel. Võõras valdkonnas võib tekkida tunne, et ei tea ja ei saa hakkama, aga juba üks päev eksperdiga võib kõike muuta. Inimesed kipuvad käituma nagu elevant, kes on juba väiksena toki külge kinni pandud, ega proovi hiljem sealt välja murda, sest kardab, et ei suuda seda.

20:10. Minult küsitakse sageli, et Andrei, kuidas sina küll nii ilusaid koolituste kokkuvõtteid suudad kirjutada. Olgu siis öeldud, et tänane põhitöö pärineb Liisalt. Kiitus talle selle eest! Samuti kiitus meie fotograafile Mariale, kes on teinud hulga ilusaid pilte meie osalejatest, millest mõningaid saate kiigata esialgu meie Facebooki-lehelt. Nüüd aga tähelepanu tõeliselt olulise juurde ehk Kameruni-Mehhiko mängule. Juhtimiskoolist tänaseks kõik, kohtume taas homme!

2. PÄEV – LAUPÄEV

9:55. Indrek Neivelt ütles Juhtimisportaalile antud intervjuus, et jaotab juhte kolmeks: brigadirid, managerid ja liidrid. Mulle tundub, et noori juhte saab jaotada kaheks. Need, kes on terve öö pidu pannud ja juubeldanud, et Holland 5:1 võitis ja need, kes on terve öö nutnud, et Hispaania 1:5 kaotas. Olgu-olgu, ma muidugi liialdan, tegelikult pidi olema veel mingi väike grupp neid, kes elasid rohkem kaasa Tšiili-Austraalia mängule.

9:57. Ehk siis tere hommikust Juhtimiskooli teiselt päevalt. Andrei ja Liisa seisavad taaskord hea selle eest, et kokkuvõtted Juhtimiskoolist oleks ka veebi kaudu leitavad. Meie kreedoks on: kusiganes pole keegi Juhtimiskooli jõudnud, seal me oleme. Kusiganes tegeleb keegi millegi muuga, seal me oleme. Kusiganes mõtleb keegi, et neetud, täna on küll täpselt selline laupäev, et tahaks lugeda kokkuvõtet mõnest noorte juhtimiskonverentsist, seal me oleme!

10:07. Päevajuhid Kadi Ingrid ja Martin teevad kokkuvõtteid, kes eile kus ja kellega lõpetas ning kes tänaseks tagasi konverentsile jõudnud on. Rõõm on tõdeda, et saal on siiski jätkuvalt rahvast täis.

11:15. EGERT VALMRA. “Kas inimesel on vaba tahe?” Vastuse ütleb Egert ka kohe ära: “Küsimus pole tegelikult selles, kas on – jah, on! – vaid selles, kui palju tal seda on.”

Ajus on vaid üks osa, mis tegeleb otsuste kontrollimisega ning see moodustab massilisest vaid 0,5% tervest ajust. Seega on kontrollitav ja ratsionaalse mõtlemise osa ajus väga väike. Inimestel on oma turvatunde säilitamiseks vaja kiiresti otsustada, et selgust saada. Seda mõjutab suuresti alateadvus. Nagu Freud on öelnud: ”Alateadvus on kui perutav hobune ja teie olete kui ratsanik, kes üritab selle üle kontrolli saada.” Alateadvust ei saa kontrollida.

Egert soovitab, et otsust tehes peaks alati mõtlema selle üle, mille põhjal ja kelle või mille mõjutusel see arvamus on tekkinud. Seega tea, mis või kes on see allikas, mille tõttu sa teatud uskumusi või oskusi omad ja kas see on usaldusväärne allikas.

Egerti hinnangul ei ole mõtet otsida infot kallutatud ajakirjade ja raamatute põhjal. Parem ja kõige täpsem allikas info hankimiseks on saadaval teadusartiklites, kus parimate meetodite kasutamise abil tõde leida püütakse.

Lisaks toob Egert välja mõned oma lemmikmõtted kirjanik Douglas Adamsilt:

– He was a dreamer, a thinker, a speculative philosopher… Or, as his wife would have it, an idiot.

– I love deadlines, I like the whooshing sound they make when they fly by. (“See on vist minu elu moto,” lisab Egert.)

– Time is an illusion, lunchtime doubly so.

– Nothing travels faster than the speed of light, with the possible exception of bad news, which obeys its own special laws.

Lõpetuseks rõhutab Egert, et millegi hästi tegemiseks on vaja sellesse aega ja tähelepanu pühendada. Seega, kui oskad pilli mängida, harjuta rohkem. Ja kui tahad midagi kirjutada, lülita segajad nagu Facebook – eriti Facebook! – välja.

13:40. Egertile järgneb esinemisega Ewert – seda, tõsi, läbi auditooriumi kõlarite.  Kõlab värske hittlugu “Good Man Down”.

14:00. VEIGO KELL. “Motivatsioon”. “Hea asja saavutamises on vaja ajapuudust,” ütleb Veigo, andes kätte rühmatööd. Ta räägib töö olemuse muutumisest 21. sajandil ja süsteemidest, milles me elame.

Kas ei või olla, et me saame tööst mingil moel valesti aru, küsib Veigo. Või motivatsioonist? või hoopis mõlemast? Statistika järgi teevad 16% inimestest oma tööd südamega, 20% vihkvad oma tööd täielikult ning ülejäänud kulgevad niisama raha saamise eesmärgil. Juhina tuleks seda meeles pidada ning seetõttu on juhi üks olulisimaid rolle just töötajate motiveerimine.

Räägitakse juhtimisest, tööst ja nende muutumisest tulevikus. Ennustatakse ja arvatakse, et 20 aasta pärast muutub ka juhtimine. Inimesed saavad üha rohkem asjadest erinevalt aru, mistõttu on rohkem eriarvamusi ning prognoosimatust. Mida rohkem on aga eriarvamusi ja prognoosimatust, seda suurem on kaos. Seega tekib küsimus, kas me peaksime käituma ja juhtima inimesi kuidagi teisiti?

Leitakse, et juhtimine ei muutu tegelikult nii palju, kuid muutub töö tegemine ja selle vormid. Näiteks piir töö ja vabatahtliku tegevuse puhul muutub hägusemaks. Töö ja pereelu muutuvad üha sarnasemaks. Inimesed töötavad üha enam erinevates töökohtades samal ajal. Üha rohkem tekib võrgustikke.

Üldiselt on asjade ära tegemiseks kolm peamist vormi. Esiteks organisatsioon, teiseks hierarhia ehk organisatsioon ilma formaalsete juhtideta ning kolmandaks autonoomia, kus oma panust saavad anda paljud erineval ajal erinevas kohas (nt. Wikipedia loomine ja sellese panustamine on võimalik kõigil).

Kuidas töö on seotud motivatsiooniga? Kindlasti on oluline küsimus, kas tööd tehakse sisemise või välimise motivatsiooni tõttu. Ehk kas tööd tehakse sisemise kire, loovuse ja initsiatiiviga või pigem raha pärast. Veigo julgustab küsima just rohkem “miks” küsimusi.

Juhtimisfilosoofia, mille võiks koolituselt kaasa võtta: kui teete asju samamoodi, jäävad tulemused samaks. Kui te muudate aga süsteemi ja tegutsemisviisi, saate teisi sorti tulemusi. Ja see, missuguse keskkonna te kujundate, määrab ära, kuidas inimesed käituvad.

18:00. HARALD LEPISK. “Tegevusvaldkond, mis inspireerib.” “Kümme aastat õppisin, kuidas end leida,” hüüab Harald, energiline nagu Red Bulliga ristatud Duracelli-jänes, “ja nüüd otsin, kuidas end kaotada!” Juhtimiskoolis räägib ta sellest, kust ja kuidas leida inspiratsiooni, kuidas end motiveerida ja kuidas positiivsena püsida. “Eestis võibolla ei tasugi väga õnnelik olla,” lisab ta, “vaadatakse imelikult, et mis sul viga on.”

Üldiselt on inimeste eesmärk olla õnnelik. Mida on selleks vaja? Tegelikult ei pea selleks mitte midagi füüsilist juhtuma. Õnnelikuks olemise saab saavutada, kui panna endasse ise natuke õnne. Võiks mõelda, mida saaksin ma täna konkreetselt ära teha, et osaksest oma unistustest tänasesse päeva tuua. Mida ma peaksin hakkama tegema kohe, et ma tunneks, et ma reaalselt liigun antud eesmärgi poole.

Kui inimest midagi köidab, tasub küsida, mis selle taga on. Unistused võivad olla väga suured ja vägevad, kuid samal ajal ka hirmutavad. Samas on unistamine väga suur oskus. Näiteks Martin Luther Kingi õpetati unistama läbi järgneva teksti igapäevase lugemise (http://stardi.inspiratsioon.ee/unista/):

“Elu tragöödia ei peitu suutmatuses saavutada oma eesmärke.

Tragöödia on see, kui sul polegi eesmärke, mille poole liikuda.

See pole häda ja viletsus, kui surma eel teadvustada, et su unistused ei ole täitunud.

Häda ja viletsus on elada ilma unistusteta.

Mitte piinlikkus seepärast, et ei ulatu tähtedeni; vaid piinlikkus seepärast, et polegi tähti, milleni sirutuda.

Mitte läbikukkumine, vaid liiga madal eesmärk on patt.”

Unistused peavadki olema suured. Kas sinul on sellise suurusega ja nii inspireerivad unistused nagu sul olid väikse lapsena? Kui jah, siis kuidas saaksid hakata nende täitumiseks väikest tükikest saavutama hakata juba täna?

Harald kirjeldab ka kolme sisemist energiajaama: see, mida sulle meeldib teha, see, mida sa oskad hästi ja see, mida inimesed vajavad. Sinu energiatase sõltub sellest, kui palju suudad sa endale meeldivad asjad (nt. hobid ja muud tegevused, mis annavad sulle energiat) ühendada enda tugevustega, mida oskad hästi, ning ka sellega, mida sa tunned, et oleks vaja teha selleks, et maailm oleks parem paik.

Kui suudad need kolm elementi ühildada, siis tekib sul vabadus valida (kellega, mida, kuidas, millal), meisterlikkus (tahe oma tugevusi arendada ja paremaks saada) ning oma tegevuse tähenduslikkuse tunnetamine (ehk tunne, et tegeled oma kutsumusega ning et sinu tegutsemisel on ka mõte). Üks hea juht suudab neid kolme elementi oma meeskonnaliikmetes arendada ja seega ka teisi motiveerida. Soovitatav on juhina alustada, kui sinu endaga on kõik korras – sa oled neid elemente enda puhul harjutanud ja alles siis õpetad ja tutvustad neid ka teistele.

“Pole olemas kehva inimest, on vaid kehv meeleseisund,” ütleb Harald. Seega on keskne küsimus, kuidas saavutada ise ja aidata ka teistel meeskonnas saavutada head meeleseisundist.

Veel mõned Haraldi mõtteterad:

“Muretsemine on nagu kiiktool – hoiab sind tegevuses, aga ei vii sind kuhugi edasi.”

“Hirmu jaoks pole ruumi, kui sa oled armastusega hõivatud.”

“Ma mediteerin iga päev tund aega, aga kui mul on megapalju asju teha, siis mediteerin kaks tundi.”

Kolm asja, mis viivad õnnetundeni:

1. naerata

2. istu sirgelt (kui keha on valmis, siis saad end ärksamaks)

3. käitu õnnelikult (kõnni vabamalt, teed julgemaid žeste, kanna värve, kasuta positiivse laenguga sõnu)

Kui käitud vastavalt eelnevale kolmele punktile, siis küll see õnn ka järgi jõuab. Lisaks veel üks soovitus: ümbritse ennast positiivselt laetud inimestega ja mine keskkonda, kus on sinust targemad inimesed. Igal juhul leia võimalus elada kas või tükikest oma unistustest juba täna.

19:57. Ja Haraldile järgneb Ewert oma uhiuue singliga “(In the End) There’s Only Love”. Kui nüüd biitlid peale pannakse, lähen ma küll küsima, kas kellelgi on muusikatööstuses käpp sees, et need lood juba arvutisse saadud on.

20:10. Õhtu lõpetab networking-õhtusöögi raames esmakordne üritus Juhtimiskoolis – Directori klubi. Ehk siis ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju viib läbi vestlusringi kahe põneva külalisega, kelleks on disainer Sille Sikmann ja ajakirjanik-multitalent Aavo Kokk.

Selle teatega tänaseks lõpetame. Söögem kooki, kel on (nä-nä-nä) ja vaadakem jalgpalli, kes saavad. Kohtume juba homme, tänu kell 04:00 algavale viimasele matšile täiesti magamata ja tõenäoliselt siitpoolt mitmetunnise hilinemisega, et veeta 2014. aasta Juhtimiskooli viimane päev.

3. PÄEV – PÜHAPÄEV

10:27. Võtan keskväljal maha tsenderduse, pööran palliga kaitsjast mööda, triblan mööda järgmisest, veel ühest, ja veel ühest, torman karistusalla, tõstan palli üle väravavahi, võtan ise enne väravajoont maha, triblan tagasi oma värava suunas, mängin veel korra üle kaks tagasi jõudnud kaitsjat, väravavahi ja lihtsalt kekkamise pärast ühe oma meeskonna ründaja, ja lükkan siis palli kannaga väravasse. Publik hullub! Eesti on võitnud jalgpalli MM-i finaalis Brasiiliat 6:0.

Just sellisest unenäost äratas mind vali klirin, kui läbi magamistoa akna lendas telliskivi. Unesegasena eristasin paljude häälte seast karjumist: “Raisk, kus Juhtimiskooli otseülekanne on!?”

Olge mureta, katastroof on ära hoitud ja väike öisest vutivaatamisest tingitud sissemagamine ületatud, olen jõudnud Tervishoiu Kõrgkooli ja üritan aru saada, kes see naine seal ees on ja millest räägib. Peagi jagan ka lugejatega.

10:35. Nii, üks lugeja saatis küsimuse, et kuule, mis jama sa ajad, teid on seal ju kaks, miks Liisa õigel ajal ülekandega ei alustanud. Selgitan. Mina olen Noorte Liidrite hierarhias Tartumaa looži idatempli viiendal astmel, aga Liisa alles esimesel, mis tähendab, et portaali paroolid on ainult minul. Kahekümne viiendal astmel lubati juba Juhtimiskoolis istekohta.

10:42. Ja veel, ennetades kõigi küsimusi, et kuidas on pärast pooltteist eksamite ja lõputöö tõttu unenappuses veedetud kuud ja kaht täispikka Juhtimiskoolis sebimise päeva kell neli öösel jalgpalli vaadata, siis see on umbes nii:

Kommentaatorid hakkavad midagi karjuma. “Oh, jess! Nii, mis juhtus?” Kommentaatorid kordavad mingit seisu, mis kõlab vist teistmoodi, kui see seis, mis vist enne oli. “Aa, värav. JESS! Värav! Väga hea. Nii, kes lõi?” Mingid eri värvides tüübid sebivad ekraanil. “Nii, see oranžis meeskond, kes üksteist kallistab. Jaa! Väga hea. Nii, kes need nüüd olid?” Kommentaator mainib Elevandiluurannikut. “Hmm, kas see on see väike riik Kesk-Ameerikas? Need vist olid need, kelle poolt ma olin. Väga vahva.”

12:15 (tegelikult muidugi juba 10:10). LIINA PULGES. “Kommunikatsioon”. Lahkuv AHHAA Keskuse turundusjuht Liina Pulges räägib sellest, kuidas ajakirjandusega hakkama saada.

Kui saata pressiteade veebitoimetajale, tuleb arvestada, et enamasti saab ta e-kirju ja pressiteateid iga kolme minuti tagant. Seetõttu on tal suur valik ning  enamuse kustutab ta kohe ära. Sa pead kuidagi silma hakkama.

Head uudist saab ära tunda järgmiste uudisväärtuskriteeriumite järgi: värskus, lähedus, prominentsus, erakordsus, päevakajalisus, konfliktsus, mõjukus, visuaalsus.

“Uudis ei ole see, et koer hammustas inimest, kuna see on liiga tavaline. Uudis on see, kui inimene hammustas koera,” illustreerib Liina. Pressiteade peab olema konkreetse fookusega, seal ei tohi olla liiga palju infot. Ta võiks olla lühike ja lisatud kirja mitte pdf-ina manusesse vaid kohe tekstina e-maili. Lisainfo andmiseks tuleks lisada kontakt, keda ka tegelikult kätte saab.

Pressiteate puhul: 1) pane tabav nimekiri (aktiivne verb!), 2) tõsta kõige olulisem kõige ette, 3) pane konkreetne ja lihtne sõnastus, 4) lisa võimalusel foto, 5) vormista korralikult (NB! ilma kirjalisadeta ja kirjavigadeta), 6) kirjuta nii lühidalt kui võimalik.

Ja viimaks nõuanne Liinalt: küsi inimestelt julgelt seda, mida soovid, sest sageli on sinu soovid selle ühe küsimuse kaugusel ja kõik sõltub sinu julgusest.

13:30. JANEK TUTTAR. “Avalik esinemine”. “Ei ole mõtet öelda asju nagu “vabandage, ma olen natuke närvis, kuna räägin esimest korda”, et äkki keegi mõtleb, et see on nunnu,” räägib Janek. “Kui lennukipiloot teile enne starti ütleks, et “vabandage, see on esimene kord, kui ma lendan”, siis see ei oleks ju väga nunnu.”

Tavaliselt on algaja avaliku esineja jaoks eesmärgiks saada esinemine võimalikult kiiresti tehtud. Kuulajale on selline asi aga väga igav ning ei paku midagi. Kuulajale ei paku midagi ka “loeng pimedatele” ehk esineja poolt slaidide ette lugemine seljaga auditooriumi poole. Sellisel juhul võiks sama hästi saata slaidid kuulajatele e-mailile.

Peamine küsimus, mida sa võiksid alati küsida enne esinemisele minekut ja ettekande tegemist on: “Mida ma tahan, et publik mõtleks teisiti või teeks teisiti peale seda, kui ma olen oma esinemise lõpetanud?” Kõneks valmistumisel peaks alati mõtlema kuulajate huvidele, kuulajate vajadustele ja kuulajate ootustele. Neile sa ju esined!

Kuna avaliku esinemise puhul on esineja ärevus alati suurim ettekande alguses, siis on soovitatav minna esinemiskohta vähemalt tund aega varem ning mõelda välja ka plaan B, kui mõnda vajalikku seadet ei saa näiteks ettekande ajal kasutada või kui midagi läheb viltu. Alati tasub valmistuda ja kohandada end esinemisruumi ja võimalustega, mida ruumis kasutada saab.

Avaliku esinemise puhul on kriitilise tähtsusega tähelepanu äratamine ja huvi tekitamine kuulamiseks. Pärast tähelepanu äratamist ja huvi tekitamist võiks enda kohta öelda oma nime ning selle, kuidas sina antud teemaga seotud oled.

Ära mitte kunagi ütle, et nüüd hakkan rääkima nalja. Teiste ootused on siis kõrged ja ebaõnnestumise tõenäosus väga suur. Parem ära ütle seda ja kui osutub naljakaks,  on hästi, kui mitte, siis on see vaid õpetlik lugu, ega tekita piinlikku olukorda. Samuti ära kunagi vabanda esinemise alguses, et oled kogenematu.

Pead arvestama, et kuulajate seas võivad olla sellised tegelased nagu “ammide lugejad” ehk kriitilised igavlevad tegelesed, kes hakkavad panema kirja sinu vigu, parasiitsõnu ja muud sellist. Samuti on avalikele esinejatele tuttavad “kodukootud harrastuspsühholoogid” ehk tegelased, kes on kuulnud kehakeele lugemisest ning kelle jaoks esineja käte rinnal hoidmine tähendab, et inimene on kinnine või ei soovi esineda ja oma teadmisi jagada. Oma kehakeele puhul võiks jälgida seda, et mida vähem esineb lihaspingeid, seda parem on enesetunne, seda lihtsam on esinejad ja seda loomulikum nähakse esinedes välja.

Esinemishirmust üle saamiseks tuleb esmalt hästi läbi mõelda, mida sa avaliku esinemise juures üldse kardad. Peamised esinemishirmu põhjused on:

1) “Nad vaatavad mind!” ehk auditooriumikartus. Samas mõtle, kui palju hullem oleks, kui sind esinejana ei vaadata. Pealegi oleme me kõik oluliselt paremad ja kindlamad avalikud esinejad, kui ise arvame.

2) “Neid on seal nii palju!” Nipina võib kasutada seda, et tuleks keskenduda ühele inimesele korraga.

3) “Mida nad minust arvavad?” Alati leidub neid, kes on rahul ja neid, kes ei ole. Kuna sa ei saa täielikult kontrollida, kas sa meeldid teistele või ei, siis pole selle pärast lihtsalt mõtet liigselt muretseda. Pealegi on teised samuti hõivatud mõttega, mida sina neist arvad.

4) Ebaõnnestumise kartus. Kui ei proovi, ei õnnestu. Proovimine viib kordamiseni ja kordamine vilumuseni. Ebaõnnestumine ei tohi olla kiirtee stressi juurde, vaid eneseabi vahend, millest õppida. Tasub meeles pidada, et publik soovib tegelikult enamasti näha sinu edu. Kui sina oled ette valmistunud, tead sina omakorda, mida publik tahab. Ja publik ei tea, et sa kardad. Pealegi ei ole enamikel hirmudel reaalsusega mingit pistmist.

Kindlasti ei aita üldjuhul esinemishirmu vastu publiku alasti kujutamine või alkoholi tarbimine. Peamine on, et sa ise usuksid, et sa saad hakkama. Mõelda tuleb positiivselt ja paika panna ka varuplaan, kui midagi peaks juhtuma. Kasulik on vaadata ja õppida teistelt esinejatelt ja ennast ka proovile panna. Mis aga peamine ja väärib kordamist: sa oled oluliselt parem esineja, kui sa ise arvad end olevat.

16:30. PIRKO KONSA. “Tuleviku loomine Eestis”. Tänavuse Juhtimiskooli viimase kõnelejana räägib Pirko Konsa lühidalt sellest, millised väljavaated on Eestis maailmaareenile murda ning asju siinses väikeses riigis paremini teha kui mujal.

Eesti tuleviku loomiseks tuleb mõelda suuremalt. Inimesi ei saa sundida eest vedama või liider olema, aga Eesti tuleviku loomiseks tuleks luua keskkond, mis soodustaks inimesi seda siiski tegema. “To learn to multiply you have to learn to share,” kirjeldab Pirko oma motot.

Võib täheldada kolme liiki organisatsioone. Organisatsioon kui grupp, kus grupi omavaheline side on nõrk. Organisatsioon kui meeskond, kus inimeste kogumil on ühised eesmärgid. Ja organisatsioon kui hõim, kus ühise eesmärgi nimel tegutsevad inimesed on selle täitmiseks valmis endast absoluutselt kõike andma. Pirko hinnangul on kõige parem organisatsioonitüüp meeskonnas töötamine. Meeskond tekib sellel hetkel, kui kõik panustavad ühise eesmärgi nimel.

Pirko leiab, et Eestis on hea oma unistusi ellu viia. On üldine seaduspärasus, et mida kõrgem on meie heaolu, seda rohkem kardame me eksida. Kui me aga jääme staatilisse olukorda ja ei tegutse ja ei proovi, siis ei saa me ka ju tulevikku luua ja paremaks muuta.

17:43. Uskumatu, aga tõsi – Juhtimiskool 2014 on lõpusirgel. Käimas on viimane reflektsiooniring. Osalejad paistavad pisut väsinud, aga suhteliselt õnnelikud. Samas no kelle jaoks ei kaasneks jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaga konstantset õnnetunnet.

17:52. “Aga mis me piiname neid inimesi, lõpetame ära selle ürituse,” ütleb peakorraldaja Martin. Ja sellega kaasnevad viimased suured tänusõnad. Esimesena annab Martin tänuvimpli üle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindajale. Midagi pole öelda, tegu on suurepärase paigaga. Kus veel oleks ühes kohas konverentsisaal, bowlingurada, miniloomaaed ja 3D-kino!?

Järgmiseks tunnustatakse sotsiaalset ettevõtet Silmaring, kelle meeskond on kolme päeva jooksul tegelenud ürituse ülesfilmimise ja esinejate intervjueerimisega ning vastutavad selle eest, et parimad palad ja huvitavam info peagi veebi vahendusel liikuvas pildis kõigi huvilisteni jõuaks.

Veel pälvivad tänu toetajapaketi ostnud osalised ja muidugi SA Domus Dorpatensise ja DD Akadeemia vabatahtlikud ehk Noorte Liidrite ja Juhtimiskooli taga seisev meeskond, sealhulgas siiralt teie otseülekandetiim. Loodame, et kõigil oli äge Juhtimiskool ja nii osalenud kui teised leiavad eestpoolt häid mõtteid ja nii mõnegi inspiratsioonikillu. Järgmise aastani ja kõike head!