Keit Fomotškin – kuidas müüa maailma parandamist?

Terve Eesti Sihtasutus on üks Eesti edukamaid sotsiaalseid ettevõtteid, kogudes viimasel kahel aastal rohkelt tähelepanu kampaaniaga “Joome poole vähem”. Juba 2006. aastal asutatud TESA-le aitas teiste seas elujõudu sisse puhuda möödunud kevadeni tegevjuhina tegutsenud KEIT FOMOTŠKIN. Tõnis Kusmin vestles Keitiga, et kiigata tahavaatepeeglisse ja uurida, kuidas ühe organisatsiooni arendamine käib, kuidas ettevõtteid ühiskondlikult kasuliku tegevuse juurde tuua ning kui terve Eesti tänaseks on.

Terve Eesti enne ja praegu

Varem tegeles TESA peamiselt HIV-ennetuskampaaniatega ja koalitsiooniga Ettevõtted HIV Vastu. Meil oli üsna kitsas teenusteportfell, mida pakkusime valdavalt ettevõtetele. Puudus pikaajalise mõju hindamise süsteem. Tõime TESA teenusteportfelli veel kaks ennetusprogrammi, et aidata koos ettevõtetega kaasa alkoholi ja narkootikumide tarbimise vähendamisele. Seadsime eesmärgiks viia alkoholi tarvitamine Eestis 2013. aasta 10,6-lt liitrilt 2018. aastaks püsivalt alla kuue liitri elaniku kohta. Mõlema teema puhul tuli leida üles tööandjate huvi: see mõjutab töötaja produktiivsust, tööohutust, haigusi ja töölt puudumist. Minu ülesanne oli veenda ettevõtete juhte sel viisil ühiskonda panustama. Lisaks laiendasime sihtrühma ja püüdsime üha rohkem olla partneriks ka avalikule sektorile.

“Ühiskonnas pole veel väga head arusaama, et inimene peaks oma tervise eest ise hoolitsema.”

HIV teema hakkab ühiskonnas aktuaalsust kaotama. See võib olla aga põhjendamatu. Aastate jooksul on õnnestunud saavutada ettevõtete, avaliku ja kolmanda sektori koostöös uute nakatumise arvu jõuline vähenemine. Näiteks perioodil 2007-2012 vähenes see 52%. Viimasel paaril aastal on uute nakatunute arv jäänud stabiilseks, kuskil 300 uue juhtumi juurde igal aastal. See peaks aga olema püsivalt alla 100 – seega on tarvis veel palju tööd teha. Täna ei tule ettevõtted enam HIV teemaga nii hästi kaasa. See tundub juba olevat “ohutu” teema, mis ei paista kuskilt välja. Uimastite teema on sarnane: kiputakse eitama probleemi, kuna see pole nii nähtav. Aga arusaam, et see mõjutab järjest enam ka tööandjat – tööohutuse, tööviljakuse seisukohast ja tervise mõttes – on tuntavalt tõusuteel.

Kust tuleb raha?

Üks osa meie eelarvest tuli koalitsioonilt Ettevõtted HIV Vastu – see oli ettevõtete võimalus panustada HIV-ennetusse. Teine ja ühtlasi suurem osa tulust tuli ennetuskampaaniate ja koolituste müügist ettevõtetele. Riiklikke tegevustoetusi TESA ei saanud. Vahel taotlesime fondidest projektiraha, aga ainult siis, kui see oli vajalik mingi arenguhüppe tegemiseks organisatsiooni sees. Näiteks uue teenuse väljaarendamiseks, olemasoleva teenuse parandamiseks või mõju hindamiseks. Peamiselt läks aur siiski ettevõtete kaasamisele ja teenuste müügile.

Minu eesmärk oli omatulu osakaalu pidev kasvatamine. 2010. aastal moodustasid koalitsiooni liikmemaksud eelarvest üle 70% ehk siis omatulu oli alla 30%. Meie elujõulisus oli väga sõltuv sellest, kui palju iga ettevõte otsustas panustada. Seepärast tuli kasvatada klientide arvu ja laiendada tooteportfelli. 2011. aastal suurendasime käivet viis korda. Seadsime igal aastal nõukoguga ka järjest kõrgemad eesmärgid. Edasistel aastatel üldine omatulu teenimise tase siiski nii palju ei kasvanud, sest tol ajahetkel läks juba palju auru uute ennetusprogrammide ettevalmistamisele ning praeguseks juba üsna tuntud liikumise “Joome poole vähem” loomisele.

On üks väga lihtne reegel: müük tuleb ainult siis, kui sellega tegeleda. Eriti meie valdkonnas – ettevõtted ei tule pakutavaid teenuseid reeglina ise ostma. Kui igapäevaselt müügiga ei tegele, siis ei õnnestu tekitada omatulu ega kasvatada käivet.

Kuidas müüa maailma parandamist?

“Ennetusega tegelemine on siiski kordades odavam kui tagajärgedega võitlemine.”

Päris nii ka ei ole, et ennetusse panustamine ei suurenda kasumit. Ennetusega tegelemine on siiski kordades odavam, kui tagajärgedega võitlemine ja minu kogemuse põhjal on see teadmine jõudmas järjest rohkem ettevõtete juhtideni. Minu eesmärk oli alati saada juht laua taha – rääkida selle inimesega, kes otsustab. Kui rääkisin ainult koolitusjuhi või personalijuhiga, venis vastuse saamine tihtipeale pikale ja kokkulepitud tehingute protsent oli palju väiksem.

Alguses ma ei saanud sellest aru, et miks nad ei taha kaasa tulla. Inimesed, kellega terviseteemadel suhtlesin, olid ise väga inspireeritud, aga sellest tihti ei piisanud. Pikapeale sain aru, et inimesed olid sageli ebamugavas olukorras. Nad pidid juhtkonnale edasi müüma teemat, mida nad ise nii hästi ei vallanud. Kuigi minuga kohtudes oli ettevõtte esindaja kuulajana inspireeritud, siis ta ei pruukinud seda ise juhtkonnale edasi anda.

Seepärast oligi minu soovitus personali- või koolitusjuhtidele pärast esimesi kohtumisi aidata korraldada umbes 15-minutiline esitlus ettevõtte juhtkonnas. Seal sain rääkida kogu juhtkonnaga ja see toimis kokkuleppeni jõudmiseks enamasti ka paremini. 2013 moodustas TESA omatulu juba üle 50% eelarvest.

Ennetav kommunikatsioon

Üks oluline element on meie valdkonnas veel tulemuste saamiseks oluline – kommunikatsioon. Ühiskonnas pole veel väga head arusaama, et inimene peaks oma tervise eest ise hoolitsema. Arusaamad sellest, et HIV on tõsine probleem ja kuidas narkootikumid ning alkohol mõjutavad meid ja meie lapsi, on veel üsna nõrgad. Üks viis seda teadlikkust tõsta on olla kommunikatsioonis proaktiivne pool. Tuleb pidevalt ajakirjanikega suhelda, pakkuda välja lahendusi, kirjutada artiklieid, püüelda selle poole, et olla kõneisik, esindada ka teisi organisatsioone. Tuleb olla nähtav. Ka oma tegevusplaanis jälgisime pidevalt seda, et oleksime pildis.

Lisaks tuleb tuua ühise laua taha organisatsioone, kes tahavad samuti seda muutust näha. Ma arvan, et me poleks praegu alkoholipoliitika muutmises nii edukad, kui poleks 2013. aastal toonud teemaga ühiselt tegelema kümneid valdkonnas tegutsevaid ja sarnaseid huve esindavaid organisatsioone alates Eesti Arstide Liidust kuni Eesti Väitlusseltsini välja. Nad kõik olid seda meelt, et nii enam edasi minna ei saa. Ühine tegutsemine on juba tekitanud tuntava jõu ja andnud ka tulemusi.

Joome poole vähem

“Joome poole vähem” on suunatud kõigile kodanikele, kes saavad sõltumata riigi alkoholipoliitikast personaalsete ja teadlike valikute kaudu alkoholitarbimist ning sellest tingitud kahjusid vähendada. Eesmärk on viia aastaks 2018, Eesti 100. juubeliks alkoholi tarvitamine püsivalt alla kuue liitri elaniku kohta. See pakub Eestile ühe väga selge eesmärgi, mida ka iga kodanik, lapsevanem ja sõpruskond saab ellu viia. Lisaks riigi ja ettevõtete pingutustele.

“Käega löömine ja “mina ei saa midagi teha” suhtumine on kõige hullem, mis juhtuda saab.”

Kui kitsamalt vaadata, on Eesti suureks probleemiks, et noored alustavad alkoholiga eksperimenteerimist selgelt liiga varases eas – lausa kolmandik kooliõpilastest on juba 11-aastaselt alkoholiga kokku puutunud. Üks võti lahenduseks on lapsevanemate käes. Käega löömine ja “mina ei saa midagi teha” suhtumine on kõige hullem, mis juhtuda saab. Tõenduspõhine info ütleb, et lapsevanemal on kõige suurem roll ja võimalus lapse alkoholitarbimisega alustamise aega edasi lükata. Mida hilisemasse ikka alkoholiga kokkupuutumist lükata, seda vähem mõjutab see erinevatesse sõltuvustesse ja riskikäitumisse sattumise riski. Alkoholi tarbimist tuleks lükata edasi nii palju kui võimalik, ideaalis vähemalt 18. eluaastani.

Seepärast tegime alkoholi teemal nii kommunikatsiooni kui koolitusi töökohtades, kus saime adresseerida ka sadu lapsevanemaid. Koolitused olid väikestes gruppides ja inimesed rääkisid oma lugusid. Näiteks selliseid, kus 14-aastane tütar tuli purjuspäi koju. “Kuidas ma oleks pidanud reageerima? Ma pole ju kunagi varem sel teemal temaga rääkinud. Millal peaks vestlusi alkoholi teemal alustama?” Neid ja mitmeid teisi elulisi küsimusi on lapsevanematel kümneid. Arutasime koolitustel reaalsed olukorrad läbi. Rääkisime, mida ütleb teadus ja millised võiks olla käitumisjuhised. Samuti tegime teavitustööd läbi meedia. Muide, tarkvanem.ee on hea hariduslik leht lapsevanemale, mida soovitan jälgida.

On selge, et tänases Eestis on riigil, ettevõtetel ja vabaühendustel tarvis ühiselt tõsiselt pingutada, et saavutada alkoholitarbimises tuntav langus ja ennetada sellest tulenevaid kahjusid. Vajame üha rohkem lahendusi, mis on tõenduspõhised ja mõjusad.

Noor liider ja alkohol

Juhin siin tähelepanu teemale, millest ka TESA koolitustel palju räägitakse. On fakt, et alkohol mõjutab esimesena just aju. Täpsemalt prefrontaalset korteksit ehk seda osa ajust, mis aitab eesmärgistada, osata teha koostööd ja suhelda, kriitiliselt mõelda, ennast kontrollida, mõelda loovalt, olla empaatiline. Just sellised oskusi, mida nimetatakse 21. sajandi oskusteks, mida tööandjad väga hindavad ja mida elus edukalt ja õnnelikult toimetulemiseks vaja läheb.

Täna töötab Keit Heateo Sihtasutuses ja käivitab noortele mõeldud spordipõhist ennetusprogrammi nimega SPIN. “Soovisin pärast TESA tegevjuhina lõpetamist uue väljakutsena üht algatust ja organisatsooni täiesti nullist üles ehitada. Olen õnnelik, et sain selle võimaluse, mis on juba mõne kuuga osutunud ülimalt inspireerivaks ja kogemusterohkeks.” Rohkem infot SPIN-i kohta lubab Keit juba lähikuudel.