Kuidas hinnata info usaldusväärsust?
Autor: Agnes Zaure
Toimetaja: Kertu-Liisu Ert
1. ETAPP – INFO SÕELUURING
Eelhindamine. Allikate hindamise esimesene etapp leiab aset enne igat uurimustööd. Võta minut aega, et endalt küsida, mida täpselt sa leida soovid. Kas sa otsid fakte, arvamusi, põhjendatud argumente, statistikat, lugu, tunnistajate raporteid, kirjeldusi? Kas sinu uurimustöö eesmärk on leida uusi ideid, leida kindlale seisukohale põhjendatud kinnitus, saada arvamusülevaate, või hoopis midagi muud? Kui sa näiteks kirjutad teadustööd, siis eelhindamise abil saad teada, millistest allikatest kiirelt mööda minna ja millised väärivad teistkordset ülevaatamist vastavalt sellele, kuivõrd need pakuvad sulle vajalikku infot.
Vali allikad, mis on kõige tõenäolisemalt usaldusväärsed. Allikate valimise oskus eeldab kogemust, kuid ka algaja saab sellega hakkama, kui ta endale kontrollivaid küsimusi esitab. Milline konkreetne allikas või millist liiki allikas on antud konkreetsel juhul teabe esitamiseks kõige usaldusväärsem? Milline allikas on kõige tõenäolisemalt igakülgne, objektiivne, varjatud motiivideta, peegeldades kriitilise kvaliteedi kontrolli läbimist? Oluline on neid kaalutlusi silmas pidada ja mitte võtta kohe aluseks esimesi ettejuhtuvaid arvamusi. Selle abil peaksid olema võimeline põgusa vaatluse alusel tegema kindlaks kahtlase või küsitava sisuga allikad.
Märkus: Tuleks pidada meeles, et õiglase, objektiivse materjali leidmine eeldab ka autori enda õiglast ja objektiivset hoiakut. Suure vea teevad teadlased, kes otsivad vaid neid ideid, järeldusi või väiteid, millega nad ise nõus on. On tervitatav, kui autoril on olemas siht, kuhu ta välja jõuda soovib, kuid tema meeled peaksid olema avatud ka teistele arvamustele. Ta ei peaks neist loobuma vaid sellepärast, et need talle ei meeldi või et need lähevad vastuollu tema poolt planeeritud järeldusega. Parimad teadlased tavaliselt ei alusta uurimust selleks, et tõestada X. Nad alustavad uurimust, et leida X kohta infot.
2. ETAPP – INFO HINDAMINE: INFO KVALITEEDI TESTID
Ei ole olemas ühte täiuslikku näitajat usaldusväärsuse, tõepärasuse või väärtuse kohta. Selle asemel tuleb teha järeldus vihjete või näitajate kogumi alusel, mis põhineb allika kasutamise eesmärgile. Mõne näpunäitena võib mainida, et kui otsitakse põhjendatud argumenti, võib argumenteeritud positsiooniga allikas esineda iseseisvalt, ilma et oleks vaja maineka autori olemasolu. Teiselt poolt, kui vajatakse näitekes kohtuotsuse toetuseks (või ümberlükkamiseks) mõnda seisukohta, on parem, kui see pärineb lugupeetud allikast.
Infot aitab hinnata UTMT meelespea (Usaldusväärsus, Täpsus, Mõistlikkus, Tugi). Kui sa õpid kasutama neid kriteeriume, on palju tõenäolisem, et suudad eristada kvaliteetset informatsiooni puudulikust.
USALDUSVÄÄRSUS
Info usaldusväärsuse hindamiseks soovitatakse esitada mõningad kontrollküsimused, mis aitavad selgitada, kas teavet tasub uskuda või mitte. Mis annab aluse arvata, et see allikas on usutav (või mitte)? Milliste allikate kaudu on see info teatavaks saanud? Mille alusel pead seda allikat teistega võrreldes usutavaks? Nagu näha, usaldusväärsuse võti peitub usalduses allika suhtes.
Autori pädevus. Autor või teabe allikas võiks kajastada vihjeid asjatundlikkusest, usaldusväärsusest ja tõesusest:
- autori haridus, andmed koolituste ja / või kogemuste kohta, mis seotud avaldatud info valdkonnaga
- autori organisatsiooniline kuuluvus (ettevõte, valitsusasutus või mittetulundusühing)
- autori maine või tema kaastöötajate kollektiiv
- autor positsioon (tööülesanded)
Hea välimusega kodulehekülg ei ole usaldusväärsuse kriteeriumiks.
Tõendid kvaliteedi hindamisest. Enamik akadeemilise ajakirja artikleid läbivad juhendaja või vanema kolleegi hinnangu, kus mitu lugejat vaatavad ja hindavad artikli sisu enne selle avaldamist. Pane tähele, kas autor esineb enda isiku nimel või seisukoht väljendab organisatsiooni ametlikku seisukohta.
Internetis avaldatud materjali kvaliteedile osutavad järgmised asjaolud:
- Teave esitatakse organisatsiooni ametlikul veebilehel
- Kui online ajakirja toimetaja või teised kasutavad vanema spetsialisti abi hindamaks infot
- Postitused on võetud raamatutest või ajakirjadest, mis on läbinud hindamisprotsessi
Märkus: Hea välimusega kodulehekülg ei ole usaldusväärsuse kriteeriumiks.
TÄPSUS
Õigeaegsus. Tuleks panna tähele, millal teave loodi, et otsustada, kas see on veel väärtuslik (ja kui suures ulatuses). Isegi, kui esineb vajadus kümne aasta, viie aasta või isegi kahe nädala vanuse informatsiooni järele, peab see olema täpne ja kaasajastatud.
Oluline on mõista, et informatsioon on dünaamiline ja kergelt muutuv fenomen, mis tingib ka pideva muutumise õigeaegsuses. Faktid, mida me õpime tehnoloogia, teaduse, meditsiini, äri ja muude valdkondade kohta on õigeaegsed täna, kuid ei pruugi enam seda olla homme.
Märkus: Palju veebilehti kuvavad tänast kuupäeva automaatselt, sõltumata sellest, millal lehe sisu on loodud. Kui veebilehe kuupäev on teistsugune võrreldes uudiste postituse kuupäevaga, tasub olla eriti ettevaatlik.
Põhjalikkus. Teave peab olema terviklik. Teabeallikas, kus sihilikult on jäetud välja olulised faktid, tagajärjed, või alternatiivid võib mõjuda eksitavana või isegi petlikuna. Samas on selge, et infoajastul ei ole võimalik kajastada kõikvõimalikku teavet konkreetses küsimuses ühe allika raames. Seetõttu, on saanud tavaks tugineda uurimuses erinevatele allikatele.
Sihtrühm ja eesmärk. Allika sihtrühma ja eesmärki tuleb arvestada selles sisalduva info tõlgendamisel ja kasutamisel. Tee kindlaks, et allika sihtrühm ja eesmärk vastavad sinu vajadustele ja nõudmistele. Näiteks, teave arvamuse kallutamiseks või käitumise soodustamiseks ei ole kasutu teave, vaid seda tuleb arvesse võtta teabe tõlgendamisel ja kasutamisel. Väga ühepoolne teave, mis ei tunnista vastanduvaid seisukohti viitab teabe ebatäpsusele osalises või terves ulatuses. Teave, mis teeskleb objektiivsust, kuid millel on varjatud kavatsus veenda või varjata eelarvamusi, on kõige levinum teabe liik meie kultuuris.
MÕISTLIKKUS
Mõistlikkuse hindamine hõlmab endas informatsiooni igakülgset, erapooletut, mõõdukat ja järjepidevat käsitlemist.
Igakülgsus. Igakülgsuse kriteerium tähendab tasakaalustatud ja põhjendatud argumentide esitamist. Ka allika oponentide väited peavad olema esitatud täpselt. Hea infoallikas kasutab rahulikku, asjakohast tooni, esitades vastuväite või materjali kaalutletult, püüdmata edasi anda emotsionaalsust. Vihane, vihkav, kiuslik toon reedab irratsionaalset ja põhjendamatut rünnakut tervikliku ja kaalutletud argumendi asemel.
Erapooletus. Puhast objektiivsust ei ole olemas, kuid hea autor peaks suutma kontrollida oma eelarvamusi. Tuleb meeles pidada, et mõned organisatsioonid on eesmärgipäraselt mitte-neutraalsed. Näiteks, kontsernide vastase ühingu eesmärk on esineda ühiskonnas teatud huvigruppide kaitseks. Kui teabe avaldaja saab rahalist, poliitilist, isegi emotsionaalset või psühholoogilist kasu selle info omaksvõtmisest sinu poolt, peaksid olema väga ettevaatlik.
Mõõdukus. Mõõdukus on testiks, kus saad kasutada oma teadmisi ja kogemusi, et tuvastada, kas teave on tõesti õige. Kui teave on üllatav või seda on raske uskuda, ole ettevaatlik ja otsi täiendavaid tõendeid. Kas see on loogiline? Või on teave ilmselge liialdus?
TUGI
Palju teavet, eriti statistika ja elulised asjaolud, pärineb teistest allikatest. Viitamine allikatele tugevdab teabe usaldusväärsust. Pea seda meeles, kui sa kirjutad uurimustööd.
Algdokumendid või kirjandus. Kust see info pärineb? Milliseid allikaid autor kasutas? Kas allikad on loetletud? Kas autor avalikustas kontaktandmed, juhuks, kui soovitakse arutada probleemi või taotletakse lisaselgitusi? Millega teave on toetatud? Kuidas autor seda teab? On eriti oluline, et statistika oleks dokumenteeritud ning kajastatud numbritel oleks alus.
Kinnitus. Kinnituse ehk tõendatavuse kaudu tuvastatakse, kas ka teised allikad toetavad seda teabeallikat. Isegi, kui sinu seisukoht on mõistlik, leia vähemalt kolm allikat, mis seda kas osaliselt või terves ulatuses toetavad.
Kinnitus on eriti oluline, kui sa leiad ootamatu või üllatava info. Näiteks andmed, mis ei vasta mõõdukuse kriteeriumile. Näiteks väitesse, et toidus levinud lisaaine on kahjulik, tuleb suhtuda skeptiliselt, kuni see on leidnud kinnitust täiendavate uuringute poolt. Väide võib olla tõsi, kuid see on ebatõenäoline, et nii valitsus kui tarbijaorganisatsioonid lasid lisaainet tarbijaskonna seas levida, kui see tõepoolest oleks kahjulik.
Väline järjepidevus. Välise järjepidevuse test küsib, milliseid juba tuttavaid fakte või ideid allikas arutab? Kas allikas moonutab seda, mida sa juba tead? Kui allikas on vigane selle suhtes, mida sa juba tead, siis on tõenäoline, et see on vigane ka küsimustes, mida sa veel ei tea.