Liisa Rajamets: Millest alustada, et luua toimiv noorteorganisatsioon?
Autor: Liisa Rajamets
Toimetaja: Kertu-Liisu Ert, Astrid Mägi
Peaasjalike noorte liikumise idee sündis eelmisel aastal Paides, Arvamusfestivalil. Liikumine ise sai hoo sisse eelmise aasta oktoobris, kui noored päriselt pead kokku panid. Nende peamine huvivaldkond on Eesti inimeste vaimne tervis ja selle parandamine.
Inspiratsioon, uued ideed, palju nalja, vähe und, kogemuste vahetamine, demokraatia – need märksõnad iseloomustavad minu jaoks kõige paremini Peaasjalike noorte õppereisi Norrasse 11.-15. veebruaril, kus ootas meid külla Mental Helse Ungdom (MHU) ehk The Norwegian Association of Youth Mental Health.
Kohapeal saime ülevaate MHU tekke, ülesehituse ja tegevuse kohta, samuti rääkisime üldisemalt Norra tervishoiu- ja hoolekandesüsteemidest. Aga meie päevad ei olnud täidetud vaid loengutega Norra süsteemide kohta, vaid me saime ka praktilist teavet selle kohta, kuidas üks hea noorteorganisatsioon võiks toimida ning olla osa ühiskonnast.
Ühes seminaris kaardistasime vaimse tervise olukorda Eestis, seadsime sihte ning lõpuks sõnastasime oma liikumisele konkreetse eesmärgi: luua keskkond, mis toetab vaimset tervist. Selleni jõudmiseks oli oluline, et igaüks meist vastaks küsimustele:
1) Mida mina tahan/meie tahame teha? (what?)
2) Miks ma tahan/me tahame seda teha? (why?)
3) Kuidas? (how?).
Kuigi tihti keskendutakse sellele viimasele küsimusele kõige rohkem, siis tegelikult on „mida?” see küsimus, mis defineerib organisatsiooni. Kristian Kise Haugland, kes meie tegevusi juhendas, soovitas kirjutada ideed paberile, sest tema kogemused on näidanud, et inimesed ei avalda ettekannet tehes kõiki oma ideid. Paberile võivad jõuda palju utoopilisemad, aga samas paremad ideed.
„Mida?” on see küsimus, mis defineerib organisatsiooni.
Teise olulise asjana tegime läbi SWOT-analüüsi (ing. Strenghts, Weaknesses, Opportunities, Threats), mis aitas palju selgemini aru saada, kuidas ja kuhu edasi minna.
Kuna nii MHU kui ka Peaasjalike noorte oluliseks ühiseks väärtuseks on soov anda hääl ja sõna noortele, siis jagati meile ka Norras levinud arusaamu organisatsiooni heast toimimisest. Ühtlasi oli väga inspireeriv ja positiivne näha, et kui noortele antakse võimalus teha seda, mis neile südamelähedane on, siis see on väga suure liikumapaneva jõuga. Üks hea (noorte)organisatsioon on:
Avatud. Liikmetel on võimalus kaasa rääkida organisatsiooni toimimises ning osaleda juhatuse koosolekutel.
Kaasav. Igal liikmel on õigus panustada organisatsiooni ning uutele tulijatele pakutakse ülesandeid.
No pressure. Kedagi ei tohi sundida midagi tegema, inimene peab selleks ise valmis olema ning selle eest, et keegi proovis, ei tohiks anda negatiivset tagasisidet. Sest ükskord ikka õnnestub!
Ning lõpetuseks tuleks pärast iga pingutust endalt või oma tiimilt küsida: Did we have fun trying?
Õppevisiiti rahastati Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames.