Nädala nõuanne nr 14: Väärtusta enda ja teiste aega – delegeerides paremini

Kehvasti delegeeritud ülesanne võtab sageli rohkem aega ja vaeva kui selle ise ära tegemine. Olulisi asju teiste teha usaldada on väga raske, sest nii kaob ka osalt kontroll toimuva üle. Samas on aga selge, et igaühe võimekusel on piirid ja üritades kõike ise ära teha ei saa lõpuks väga palju tehtud. Või isegi kui saab, ei pruugi see ajakulu ja ringi jooksmine lõpuks saavutatud tulemust väärt olla.

Võta aega delegeerimiseks

Kui soovid, et ülesanne saaks hästi tehtud, pea meeles kui oluline on leida aega selle üle mõtlemiseks ja arutamiseks. Kui võtad aega loodetavate tulemuste läbiarutamiseks, on tõenäosus, et kokkulepitud tähtajal saad hoopis halva üllatuse osaliseks, palju väiksem. Ka ülesande saajal on lihtsam, kui ta teab, mida talt oodatakse.

Tõmbu tagasi

Kui Sa oled kellelegi ülesande edastanud, siis lase tal tegutseda. Delegeerimise mõte kaob, kui raiskad rohkem aega tulemuse redigeerimiseks ja tegevuse jälgimiseks kui oleksid kulutanud selle ülesande ise ära tegemisele. Isegi juhul kui ta teeb vahepeal mõned vead, või otsustab lahendada antud ülesannet teist moodi kui Sina seda teinud oleksid – ära sekku! Nii ei võta Sa talt võimalust oma vigadest õppida ja annad märku, et ülesanne on talle usaldatud ja seega ka tema vastutusel.

Loomulikult tekib küsimus, et kuidas tagada tehtud töö kvaliteeti. Kui Sa ei ole päris kindel, kas see, kellele Sa mõne ülesande delegeerisid saab sellega hakkama või mitte, siis anna talle esialgu näiteks lihtsamaid ülesandeid, või palu tal tulemus esitada ajavaruga.

Kuigi tähtsate asjade usaldamine teistele võib alguses väga raske olla, siis mõtle selle peale, kui palju aja raiskamist ja närvikulu jääb olemata, kui annad selgeid juhiseid ning teistele ruumi ise oma ülesannetega tegelemiseks.