Õhuke rahakott pole vabandus
FOTO: Carlo Bevilancqua
Autor: Astrid Mägi
„Mul on tahe, aga pole raha, oskusi ega teadmisi, et midagi muuta. Kes olen mina, et midagi suurelt ette võtta?“ Kui tihti oled Sina maailmaparandamisest nõnda mõelnud? Mina ja minu tuttavad igatahes päris palju. Kuna oled siin, usun, et Sinagi.
Jadav Payeng ja tema tegemised on aga elav näide sellest, et maailma saab mitme tuhande inimese jaoks paremaks muuta ka kaks kätt taskus. Kõigil on midagi anda.
Ühel Ida-India saarel elab 150 000 inimest, kuid maatükki ümbritsev jõgi kannab pinnast iga uputusega minema. Erosioon hävitab farme, kodusid ja nõnda ka elusid. Saar kahaneb eelmise sajandi algusest, probleemid suurenevad. 1979. aastast on aga kohalik Jadav Payeng vähehaaval üksinda puid istutanud, et seda peatada, kuigi algul öeldi talle, et seal ei kasva ju midagi. Kasvab, kasvab. Nüüdseks on mets kõrge ja hoiab kinni enda all olevat pinnast, pakub kodu ohustatud liikidele. Metsa suurus on üle 13 ruutkilomeetri. Pidagem meeles, et seda on teinud üks mees. Ilma suurema rahata. Mõelda, kui tal oleks olnud abikäsi.
Vahel piisab suurte muutuste saavutamiseks sellest, et hakata tegema midagi südamelähedast oma kogukonnas, alustada väikselt, endale jõukohaselt. Tundub, et see läheb meil tihti meelest ja maailma suurus ning meie väiksus kammitsevad meid. Täiesti asjata.