Olev Allik noortele juhtidele: “Äri on sõda!”

Hiina ärijuhtidele õpetatakse kõrgkoolis, et äri on sõda. Sõjas ei võida targem vaid see, kes on mingil põhjusel parem. Näiteks Landeswehri sõja võitsid oluliselt viletsama tehnikaga varustatud eestlased. Siiski, vaid ennastsalgavusest ja õhinast ei piisa. Äris on oluline omada parimat meeskonda, keda innustab missioon ja visioon. Nagu sõjas on ka äris olulised distsipliin, selged käsuliinid ja info liikumine, tugisüsteemide toimimine, luure (konkurentsianalüüs), vastuluure (intellektuaalse omandi kaitse), relvastus ja logistika. Sõjaväe rutiini saab edukalt ka äris kasutada, näiteks kuna mälu on väga selektiivne, on mõistlik lasta tähtsamad korraldused, tegevuskavad ja muu oluline informatsioon korrata, oma sõnadega kirja panna või üle rääkida.

Piitsa ja präänikut

Väikeste laste kombel kompavad ka töötajad sinu piire. Piitsal ja präänikul põhinevad muutusele suunatud püüdlused ei ole pikas perspektiivis edukad. Minu kogemus näitab, et inimlik veenmine mõjub inimestele vähem kui arvatakse. Tegeliku suhtumise kujundavad inimeste ootused. Eelarvamused mõjutavad vägagi seda, mida inimene märkab või mitte. „Piitsa ja prääniku“ meetodi asemel ütle iga päev kolmele inimesele midagi ilusat.Mis on veelgi olulisem, alandamist ei anta andeks. Juhina on mul palju saladusi kõikide töötajate kohta, mida ma teistega ei jaga ja kõik ühe inimesega seotud probleemid ja karistused on tehtud tete a’tete. Samas tunnustama peab avalikult, pidulikult, märgistades või kirjalikult.

Semutsemine ja autokraatia

Juhina on sul tihti kaks valikut, kas on sinul pisarad silmas või kellelgi teisel. Seepärast on lihtsam probleem mõnikord jõupositsioonilt lahendada. Selle juures aitab paljuski huumor ning oluline on see, et negatiivsust endasse ei lastaks. Nagu eelnevalt mainitud on oluline mitte alandada oma töötajaid. Ausus on stabiilse äri tagatis! Teravmeelsused ja labane hirmutamine hea juhi arsenali ei kuulu. Kuid ka liigse semutsemisega võib kaotada väärikuse, mille tagasi võitmiseks tuleb väga pikalt ja järjepidevalt pingutada.

Eksimine ja andeksandmine

Sõjas on lihtne – kui kaks meest teineteist relvaga sihivad, siis läheb vaid üks neist koju lähedaste juurde tagasi. Töökeskkonnas võib eksimine samuti palju pahandusi tekitada. Selle eest vastutab alati juht. Mida teha siis, kui töötaja astub kaks korda sama reha otsa!?Andestamine näitab inimese hingesuurust. Uute inimeste puhul tuleb igat eksimist koheselt eksijaga arutada, vastasel korral võid ennast sarnasest olukorrast uuesti leida ja siis on seda vankrit raske roopasse tagasi saada. Juhi ülesanne on ka meeskond kinni püüda, kui see rajalt eksib ja nad märkamatult õigele rajale tagasi juhtida. Kuid igal asjal on piirid, ka Muhamed ei keera lööjale kolmandat põske ette, ega lase ennast surnuks peksta.

Usk ja visioon

Sinuga tullakse raskele rännakule, kui hoomatakse, et sa usud tehtud valikute õigsusesse, tead mida teed ja kuhu oled minemas. Seda suuremat pilti on vaja kõikidele töötajatele luua pidevalt. Juhtimine, see on mõju! Öeldakse, et kala hakkab mädanema peast. Just juhi väärtushinnangud kujundavad firma näo ning panevad töötajad eesmärgile kaasa aitama. Eesmärk peab olema kirest laetud, ettekujutatav, tükeldatud, täpne, mõõdetav, saavutatav, ajastatud ning selge.

Hoiakud ja keskkond

Selleks, et eesmärke täita on oluline roll nii juhi kui töötajate arengul, harjumustel ja keskkonnal. Juhina loen iga päev silmaringi avardavat kirjandust ja see ei tähenda, et see oleks ainult erialakirjandus. Meil oli kollektiivis komme, et mehele lilli ei kingita vaid viiakse lillede asemel pudel. Hakkasin alkoholi asemel raamatuid kinkima ja lisaks sellele viisime sisse poliitika, et kuni 10% kasumist kulutame töötajate arengule. Kui tunnen, et laine hakkab üle pea käima, haaran raamatu järele. Just kriisid on mind kiirele arengule tõuganud ja heaolu on erakordse suurim vaenlane.Koolitus, kasvatus ja keskkond vormivad meid. See, millega varem tegelenud oled,  määrab suures osas selle, kes sa oled täna. Oleme omaenda mineviku produktid ja tuleviku arhitektid. Seega, hoiakute muutmiseks tuleb muuta keskkonda. Riietus aitab inimesel olla väärikas ning muudab käitumist. Tarmeko Metallis hakkasime iga nädal pesema töötajate riideid ja koristasime tehasehoone seest ja väljast.  Lõime seeläbi oluliselt positiivsema tööruumide energeetika ja mis veelgi tähtsam, silmnähtavalt muutusid töötajate hoiakud.Tasub osaleda juhtide koolitustel ja erialaliitude tegevustega ennast kursis hoida. Teiste juhtidega suhtlemine annab sulle sama palju kui 37 raamatu lugemine. See teine juht võib olla lugenud tuhandeid raamatuid ja läbi teinud just need vajalikud arendused, eksimused, mis on sinu jaoks hetkel aktuaalsed. Iga koolitusprogramm, mille läbid innuga ja eelarvamustevabalt, tõstab oluliselt sinu töö tulemuslikkust. Väidetakse, et 90% juhtimisvõimekusest on arendatav ja omandatav. Ülejäänud 10% annet kannab edu üksnes siis, kui väljaõpe ning treening ja eeskuju järgimine sellele lisanduvad.

Lõpetuseks – ettevõtte suurim väärtus peitub inimeste isiksustes. Parafraseerides Eesti Ettevõtlike Noorte Koja kreedot edasi: Juhtimine on positiivsete muutuste ellukutsumine. Visiooniga juht annab töötajate tegevusele tähenduse. Juhi jaoks peab kollektiivi teenimine olema elu parim töö. See on parim strateegia võiduka sõjani!

Olev Alliku mõtteid aitas vahendada Maarja-Liisa Kärp.