Rene Toomse noortele juhtidele: “Tunne ja usalda oma meeskonda!”

Leadership is the art of getting someone else to do something you want done because he wants to do it.  – Dwight Eisenhower

Selged ja isiklikud eesmärgid

Kõik algab eesmärkide seadmisest: mis on vaja saavutada, kuidas peab olukord välja nägema peale probleemi lahendamist. Kui pole sihti, ei saa ka tegelikult juhtida. Eelkõige peab eesmärk olema selge juhi enda peas, kuid lisaks peab ta olema suuteline seda arusaadavalt jagama ka oma alluvatega. Seega – arusaadava ja realistliku eesmärgi püstitamine on hea juhtimise alustala. Juht, kes ei suuda eesmärke ja nende olulisust ning seotust suures pildis kirjeldada, ei ole tegelikult juht. Tal ei ole lootustki oma eesmärke ellu viia kavatsetud kujul.

Andes ülesande, selle vajadust põhjendamata, ei inspireeri ta alluvaid ülesannet täitma ja ei saa ka oodata soovitud tulemit. Inimesed ei ole masinad. Isegi kriisiolukordades, kus ei ole aega pikki selgitusi anda, peab hea juht suutma eelkõige sõnastada eesmärgi, mis on vaja saavutada – just see võib saada võtmeks probleemi lahendamisel. Tõeliselt kunstiline osa selles on teha seatud eesmärk ka alluvate isiklikuks eesmärgiks – millekski, mida nad ise tahavad koos juhiga saavutada. See loob aluse iga meeskonnaliikme pühendumisele, püüdlusele anda endast 100% ja rohkemgi.

Meeskonnatöö, selle dünaamika ja ühiselt loodud strateegia

” Hea juht tunneb oma inimesi, nende omadusi, tugevusi ja nõrkusi. “

Ühise huvi ja soovi eesmärgi saavutamiseks annab vaid hea meeskonnatöö. See tähendab iga liikme tugevustele ja huvidele vastavat, mõtestatud rolli. Hea juht tunneb oma inimesi, nende omadusi, tugevusi ja nõrkusi – vastavalt sellele tuleb ka jaotada ülesandeid. Hea juht ei koosta ühtegi plaani üksinduses, vaid viib eelkõige läbi konstruktiivseid ajurünnakuid strateegia loomiseks. Kaose vältimiseks, tuleb esimese asjana kokku leppida ajurünnaku eesmärgid ja elementaarne kord – nii luuakse kollektiivne strateegia lõpp-eesmärkide saavutamiseks.

Strateegia on põhimõtteline, kuid esialgu toores plaan, mis ühendab võimalikult efektiivselt, kuid samas ökonoomselt kasutada olevad vahendid meetoditega ajas ning ruumis seatud eesmärkide saavutamiseks. Esialgne strateegia tuleb jaotada osade kaupa alluvate või nendest moodustatud töögruppide vahel, kellel tuleb lasta vabalt tegutseda. Kui lisauuringud või täiendavad plaanid on valmis, sobitatakse ühiselt osakesed suurde strateegiasse, millest hakkab moodustuma juba realistlik tegevusplaan. Sellise lähenemise võlu on ka selles, et ühiselt planeerides saavad kõik osalised tervikpildiga tuttavaks – nii tuleb hiljem kordineerimisele kulutada vähem aega ja energiat. Hindamatu on sellise lähenemise positiivne mõju meeskonnasisesele usaldusele ja initsiatiivile.

Usaldus, initsiatiiv ja kontroll

Usaldus on meeskonnatöö alustala ja peamine initsiatiivi kasvataja. Ükski juht ei saavuta usaldust isolatsioonis ega käsu korras. Usaldus tekib vahetu lävimise, isikliku pädevuse ja oma alluvate eest seismise kaudu. Suurim usalduse kasvataja on alluvatele iseseisvate ülesannete andmine, mille puhul juht ei sea alluvatele ette ranget metoodikat probleemi lahendamiseks, vaid annab selge eesmärgi, mis vaja saavutada. Jättes alluvatele vabad käed, mõistlike piirangute raames, arendab see nende oskusi ja panustab tunduvalt enam ülesande täitmise kvaliteeti. See soodustab initsiatiivi alluvatel probleeme iseseisvalt lahendada ja võimaldab juhil hoida pilku peal suuremal pildil, ilma, et ta peaks oma tähelepanu killustama erinevate detailide vahel. Loomulikult, kui alluvatel on vaja nõuandeid ja soovitusi, tuleb juhil neid jagada. Usaldus tähendab ka alluvate heast eesmärgist lähtudes tehtud eksimuste ja vigade talumist. Eksimine on inimlik ja vigu tuleb õpetada vältima juhendades, mitte karistades.

On kombeks öelda, et usalda aga kontrolli. See on tõsi, kuid kontrollimist ei tohi kuritarvitada. Liigne kontroll tapab usalduse ja initsiatiivi. Efektiivses juhtimises ei ole kontroll ahistav inspekteerimine, vaid alluvates kasvatatud enesedistsipliin ise informeerida oma juhti saavutatud edust või ebaõnnestumisest. See kasvab jällegi välja usaldusest. Juht, kes igal sammul alluvatel nö. „seljas elab,“ ei suuda kunagi usaldust luua. Mõistlik kontroll tähendab pigem koordineerimist, alluvatele tegevusvabaduse andmist ja see omakorda on hädavajalik püstitatud eesmärkide kiireks ja efektiivseks saavutamiseks.

Tegevusvabadus ja enesedistsipliin

Marssal Moltke on öelnud, et ükski plaan ei pea kauem vastu kui esimese lahingkontaktini. Kõik on ajas ja ruumis muutuv, seega miski ei lähe 100% nii, nagu planeeritud. Alati on vaja teha korrektuure nii meetodites, ressurssides kui ka vahe-eesmärkides. Juht, kes on jäigalt surunud alluvad oma metoodika raamidesse, ei oma lootustki olukorda lahendada neist väljaspool. See omakorda võib saada eluliselt ohtlikuks suurema eesmärgi saavutamisele. Hea juht ei sea ebamõistlikke piiranguid alluvate meetoditele, pigem vastupidi, ta julgustab alluvaid mõtlema nn. „väljaspool kasti.“ See loob uusi ja tihti üllatavaid võimalusi, sealhulgas ka šansse seatud eesmärkide veelgi kiiremaks ja ökonoomsemaks saavutamiseks. Lisaks annab see alluvatele motivatsiooni ja initsiatiivi, mis omakorda kasvatab nende enesedistsipliini.

Enesedistsipliin on suurim väärtus, mida inimene saab omada. See on üle kirjutatud reeglitest, mida peab ja mida ei tohi teha. Enesedistsipliin ei tähenda pelgalt reeglite järgimist, vaid see on iga inimese sisemine sund ehk moraalne jõud teha õigeid asju ja teha neid õigesti. See on kohusetunne, pidev otsing paremate lahenduste järgi ja tolerantsus oma kaaslaste arvamuste suhtes. See on seatud piiridest kinnipidamine. Juhi enesedistsipliini hulka peab kuuluma, lisaks ülematele kuuletumisele, oma alluvate kuulamine. See on oma ego kõrvalepanek ja avatus teiste ideedele. See on arusaamine, et keegi meist ei ole oma väikese maailma kõige targem mees või naine ja määratud positsioon ei anna tegelikult pädevust teha häid otsuseid. Juhi enesedistsipliin on ka äratundmine, millal võimujoovastus hakkab tegusid juhtima ja otsustav enese korralekutsumine selle äratundmise saabumisel.

Inimeste juhtimise kuldne reegel on, et kohtle ja väärtusta oma alluvaid nii, nagu sa tahaks, et sind koheldaks ning väärtustataks.

The greatest truths are the simplest: so likewise are the greatest men.

– Augustus William Hare and Julius Charles Hare