Pilk avalikus sektoris alustavate noorte tippjuhtide maailma

Autor: Jüri Käosaar

4. septembril alustasid 7 noort – Priit Tinits (Riigikantselei), Triin Noorkõiv (Haridus- ja Teadusministeerium), Mikk Lellsaar (Kaitseministeerium), Karmen Limmer (Põllumajandusministeerium), Merilin Piik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Margo Nõukas (Keskkonnaministeerium) ja Margarita Sokolova (Kultuuriministeerium) Riigikantselei poolt ellu kutsutud Juhtimistalentide programmi, mis lõppeb 30. aprillil 2014. Kokku kandideeris 146 võimekat noort ja lõplik valik selgus pärast mitmevoorulist valikuprotsessi (CV analüüs, essee, testid, rühmatöö ja grupiintervjuu).

Väljavalitute taust on üpris mitmekülgne. Selge on see, et tegu on heas mõttes aktivistidega, kelle saavutuste loetelu kujuneks väga pikaks. Lühidalt võiks välja tuua, et nende noorte seast leiab nii „Noored Kooli“ programmi vilistlase, pika kogemusega kinnisvara hindaja, finantsmaailmaga tuttava inimese, sotsiaalse ettevõtluse edendaja, ühiskonnas oma haigust teadvustada aitava diabeetiku, teaduslike ettekannete autori kui ka endise tippsportlase.

Eesti 1,3-miljonilise rahvaarvu juures on tippjuhi eeldustega inimesi vähe ja riik peab hoolitsema selle eest, et tema heaks töötaksid parimad. Viimased paar aastat on Riigikantselei otsinud võimekaid tegijaid avaliku teenistuse seest ning toetanud neid juhiks kasvamisel. Juhtimistalentide programmiga soovitakse astuda samm edasi, püüdes leida üles need võimekad ja tugevate juhieeldustega noored, kes soovivad osaleda Eesti riigi kujundamisel, kuid kes ei ole veel avalikus teenistuses karjääri teinud. Neile antakse arengukiirendus avaliku teenistuse juhiks saamisel.

Mida Juhtimistalentide programm endast kujutab?

Juhtimistalentide programm lähtub eesmärgist pakkuda talendile mitmekülgset töökogemust ning intensiivset arenguprogrammi avalikus teenistuses. Juhtimistalent võetakse tööle avalikku teenistusse koduministeeriumi juurde. Programmi käigus liigub osaleja erinevate ministeeriumide ja Riigikantselei vahel ning saab seeläbi mitmekülgse kogemuse ning hea ettekujutuse avaliku teenistuse toimimisest. Samal ajal osaleb talent aktiivselt Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse poolt pakutavates arendustegevustes. Programmi vältel toetatakse ja suunatakse osaleja arengut ministeeriumi poolt läbi tippjuhist mentori, vahetu juhi ja personalijuhi ning ka tippjuhtide kompetentsikeskuse, professionaalsete juhtimistreenerite ja koolitajate poolt.

Esimesed muljed ja ootused

Noortel endil pole aga veel päris täpset ettekujutust, mis neid ees hakkab ootama – samas on see programmi 1. lennu puhul ka täiesti arusaadav. Kindel on vaid see, et ees ootab 20 väljakutseterikast ning intensiivset kuud riigiteenistustega tutvumist. Samuti on suur rõhk enesearengul ja enda tundma õppimisel, sest programm on kõrgetasemeline ning pakutavast tuleb võtta maksimum. See on eelis, mida paljudel avalikku sektorisse suundunutel pole, kuid seda kõrgemaks kasvavad ka ootused. Programmi läbimine noortele tulevikus kindlat töökohta ei taga – kõik tuleb ise välja teenida ja võimalustest haarata.

Esmased muljed ministeeriumis töötamisest on kõigi jaoks positiivsed, kuigi natukene teeb noori murelikuks suur hulk bürokraatiat ja paberimajandust. Tihtilugu võtavad kohtumised ja nõupidamised päevasest ajagraafikust enamuse ja tööpäevad võivad venida pikale. Sellest hoolimata on noored täis optimismi, mida aitavad hoida mõnus töökeskkond ja toetav kollektiiv.

Selge on see, et esimestel kuudel on niiöelda katseaeg, kus suuri ülesandeid ja vastutust noorte õlule ei panda, kuid kindlasti on on noored tahtmist täis selle 20 kuuga midagi ise ära teha – olgu selleks siis mõni väiksem projekt, asutusesisese bürokraatia optimeerimine või koguni ministeeriumite omavahelise kommunikatsiooni parandamine.

Noorte juhtide tulevikuplaanid

Pikemate plaanide kohta ei osata aga veel täpsemalt midagi öelda. Esialgu tahetakse saada programmist täpne ülevaade, see edukalt lõpetada ning siis juba edasi mõelda ja vaadata. Ambitsiooni noortel siiski jagub, kuna kõik kinnitavad, et näevad end tulevikus juhina, kes arendab nii riiki kui ka ühiskonda laiemalt. On ka neid, kes on oma valdkonnas juba täna väga pädevad ja näevad antud sektoris ennast ka tulevikus võtmeisikuna tegutsemas. See justkui sobiks Riigikantselei poolt määratud programmi edukuse indikaatoritega – programmi lõppedes jätkavad juhtimistalendid avaliku teenistuse karjääri valdkonna või üksuse juhina. Kolm aastat pärast programmi lõppu on kõik programmi läbinud oma avaliku teenistuse siseses karjääris edasi liikunud. Viis aastat pärast programmi lõppu on 30%-st lõpetanutest saanud avaliku teenistuse tippjuht.

Soovime meie tulevastele tippjuhtidele edu ning kindlasti saate lugeda uut artiklit (kui mitte varem, siis) 2014. aasta mais noorte kogemuste kohta!