Sandra Lillemaa noortele juhtidele: Julge teha õigeid asju valesti.

”If you´re not failing every now and again, it´s a sign you´re not doing anything very innovative.” – Woody Allen

Usun, et iga (noor) juht tahab olla oma organisatsioonis liider ja mitte ainult juht formaalses mõttes. Juhti liidrist eristada ja viimase poole püüelda on aga kohutavalt keeruline. Esiteks on liidriks kujunemise protsess väga individuaalne: mõni on liider juba liivakastis, teistelt nõuab see järjepidevat ja süsteemset tööd vastavate kompetentside arendamisel. Teiseks on usinad juhtimisteadlased välja töötanud mitmeid erinevaid teooriaid selle kohta, mida üldse pidada liidrile olulisteks omadusteks. Isegi, kui valida neist üks ja püüda sellest lähtuda, peab valija suutma hinnata, kas ja mil määral tal teoorias kirjeldatud oskused olemas on ning milliste arendamisele rohkem rõhku peaks panema. Ning ka siis jäävad alles lõputud küsimused sellest, kuidas ikkagi arendada endas pühendumust, alandlikkust, usaldusväärsust, loomingulisust, eneseusku, kindlameelsust ja paljut muud, mida meisterlikkuseni lihvimata justkui tõeline liider olla ei saakski. Kuidas aga olla parem juht kohe nüüd ja praegu?

” Taipasin, et olulisem sellest kuidas ma midagi teen, on mida ja miks ma teen. “

Olles mitu aastat olnud seotud noori liidreid ühendava organisatsiooniga Noored Kooli, olen näinud, et kuigi igal programmis osalejal on olemas liidriomadused ja väga suur potentsiaal, on mõni noor õpetaja õpilaste juhtimisel edukam kui teine. Ka minust endast sai hea õpetaja alles programmi teise aasta lõpuks. See juhtus peale seda, kui ühe rahvusvahelise seminari käigus taipasin, et olulisem sellest kuidas (ehk kui hästi, eeskujulikult, kohusetundlikult, pühendunult, hoolivalt, põhjalikult) ma midagi teen, on mida ja miks ma teen.

Muidugi on see juhtimisteoorias vana tõde: leadership-teemaliste uuringute pioneeride Peter Druckeri ja Warren Bennise sõnul saab eristada juhti liidrist just selsamal alusel: management (juhtimine, manageerimine) kujutab endast asjade õigesti tegemist ning leadership (eestvedamine, liidriks olemine) õigete asjade tegemist. “Failing organizations are usually over-managed and under-led,” on Bennis öelnud. Tuginedes isiklikule kogemusele erinevatest (sh noorte)organisatsioonidest tundub mulle siiski, et kahetsusväärselt suur osa juhte teeb asju õigesti, mõtlemata, kas kõiki neid asju, mida tehakse, on üldse mõistlik teha ja võib-olla peaks tegema hoopis midagi muud.

Igal juhil on põhimõtteliselt neli võimalust, kuidas organisatsiooni juhtida:

1. Teha valesid asju valesti (olles sihitu triivija)
2. Teha valesid asju õigesti (olles usin mesilane)
3. Teha õigeid asju valesti (olles visionäär)
4. Teha õigeid asju õigesti (olles täht)

Esimese variandi puhul on tegemist ilmselgelt kehvasti juhitud organisatsiooniga, mis tähendab, et soovitud tulemusi ei saavutata, töötajad on rahulolematud või alamotiveeritud ning kui juhti piisavalt kiiresti välja ei vahetata, läheb organisatsioon põhja. (Paraku eksisteerivad siiski mõned juhid, kes on pikka aega ametis sihitute triivijatena – avalikus sektoris on see kahjuks võimalik.)

Teha ainult õigeid asju õigesti on juhtimise meistriklass. Kindlasti võib ka noorteorganisatsioonidest selliseid staare leida, ent pigem kaldun arvama, et see eeldab elu- ja juhtimiskogemust, mida noortel juhtidel veel ei ole. Ei öelda asjata, et tõeliselt eduka äri rajamiseks pead enne mitu äri põhja laskma (nagu on teinud näiteks Bill Gates, Evan Williams, Henry Ford, Walt Disney ja mitmed teised). Selleks, et hakata õigeid asju pidevalt ja alati õigesti tegema, peab olema õppinud enda vigadest – õigete asjade valesti tegemisest.

Noorteorganisatsioonide juhiks saavad sageli kõige aktiivsemad – need, kes on alati kohal, kes alati osalevad, korraldavad, võtavad sõna ja vastutust. Olen ka ise olnud (ja võitlen siiani harjumusega olla) “Figaro siin, Figaro seal”-tüüpi aktivist. Samas on just sellistel inimestel suur oht olla juhina “usin mesilane”. Neil on nii palju teha, et pole aegagi hetkeks peatuda ja mõelda, kas ülesanded, mis kohusetundlikult õigeaegselt täidetakse, ka organisatsiooni visioonile lähemale viivad. Pealegi on hirm ebaõnnestumise ees 100% inimlik, sest asjade, olgugi et õigete, valesti tegemine tähendab seda, et tuleb tegeleda tagajärgedega ja leppida enda ekslikkusega. Inimesel, kes on oma varasemas elus harjunud kogema reeglina õnnestumisi (nagu noorteorganisatsioonide aktiivsed liikmed tihtipeale on), ei ole lihtne vaadata otsa enda vigadele.

Olen võtnud endale eesmärgiks püüda teha edaspidi ainult õigeid asju – neid, mis väga otseselt aitavad kaasa visiooni realiseerumisele – ja seda nii oma organisatsioonis, kui muudes tegemistes. Küsimused, nagu Kas see, mida ma teen või kavatsen teha aitab minu organisatsioonil saavutada seda, milleks ta on loodud? Kas mingi muu tegevus aitaks minu organisatsioonil paremini/kiiremini/rohkem saavutada seda, milleks ta on loodud? aitavad teha enamasti õigeid valikuid, isegi kui need valitud tegevused kohe täies ulatuses ei õnnestu. Muidugi peab neile küsimustele vastamiseks olema organisatsioonil väga selge ja läbimõeldud visioon. Aga see on juba hoopis teine teema.

	Sandra Lillemaa Sandra Lillemaa oli kooli ajal Paide Gümnaasiumi õpilasesinduse president ja Paide Noortevolikogu esimees. Peale Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist osales Noored Kooli programmis, õpetades ajalugu ja ühiskonnaõpetust Keila Kooli 7.-12. klassile. Täna juhib Noored Kooli sihtasutuses liidrikoolitus- ja vilistlasprogrammi ning uute osalejate valikuprotsessi, kuulub EMSLi nõukogusse ning õpib Tartu Ülikooli magistrantuuris koolijuhtimist.